Kas patsient on rahul?

Patsiendid hindasid, kuidas nad haigla ja sealsete töötajatega rahule jäid.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Regionaalhaigla ambulatoorsete patsientide rahulolu uuringust selgus, et külastusega jäid väga rahule 85,3 protsenti vastanutest. 

88,5 protsenti küsitletutest tuleksid kindlasti just regionaalhaiglasse tagasi, kirjutab regionaalhaigla kvaliteediteenistuse juhataja Marina Kaarna haigla blogis. 99 protsenti soovitaksid regionaalhaiglat oma lähedastele.

Esimene kontakt haiglas

Polikliinikusse sisenedes pöördub patsient registratuuri, seega on sealsed töötajad esmased kontaktisikud, kellel on tähtis roll patsiendi edasise hinnangu kujunemisel tervishoiuasutusest. Registratuuritöötaja suhtlemisega rahulolu hindasid 5481 küsitletut. 85 protsenti vastanutest jäid registratuuritöötaja suhtlemisega väga rahule. Hea ravitulemuse saavutamiseks on tähtsal kohal suhtlemine ja usalduse tekkimine arsti ning patsiendi vahel. Usalduse tekkimisele aitavad kaasa selgituste jagamine uuringute, protseduuride ja ravimite kasutamise kohta ning juhised, kuidas kodus terviseprobleemidega toime tulla. Nii nagu varasemate aastate uuringute andmetel, väljendati ka 2016. aastal kõige enam rahulolu arsti suhtumisega – 87 protsenti küsitletutest jäid arsti suhtumisega väga rahule. Ka õe suhtumisele anti kõrged hinnangud – 80 protsenti vastanutest jäid õdede suhtumisega väga rahule.

Mõnevõrra vähem jäädi rahule patsiendile pühendatud ajaga vastuvõtu jooksul – väga rahul olid ca 75 protsenti küsitletutest. Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et Eesti arstid ja õed on ülekoormatud meditsiinidokumentatsiooni nõuetekohase vormistamisega, aga dokumentatsioon peab olema põhjalik, et see tagaks õiguskaitse. Näiteks kulub Eestis haigusloo korrektseks vormistamiseks palju rohkem aega kui Soomes ja see aeg võetakse patsiendiga suhtlemise arvelt. Rahul pole ei arst ega patsient.

Mitmekülgne info on patsiendile vajalik

Lisaks viisakale ja sõbralikule suhtumisele soovivad patsiendid arstilt informatsiooni haiguse olemuse, ravivõimaluste, protseduuride ja uuringute tulemuste, ravimite võtmise ja eluviiside muutmise kohta seoses haigusega.

Arstilt või õelt saadud informatsiooniga uuringute ja protseduuride kohta olid väga rahul 80 protsenti küsitletutest. Mõnevõrra vähem väljendati rahulolu informatsiooniga ravimite kõrvaltoimetest ning selle kohta, kuidas haigusega kodus toime tulla. Kuigi patsiendi informeerimine on oluline osa ravist, on mitmed uuringud näidanud, et ainult 15 protsenti patsientidest saab täielikult aru sellest, mida arstid neile räägivad ning iga teine patsient lahkub arsti juurest, ilma et tal oleks selge, mis nõu arst talle andis. Arsti vastuvõtuaeg on ajaliselt piiratud ja patsient ei suuda alati kogu informatsiooni meelde jätta. Seetõttu oleme palju panustanud infovoldikute ja patsiendiõpetuste koostamisse, patsient saab nendega kodus rahulikult tutvuda ja vajadusel arstilt nõu küsida.

Ettepanekud ja arvamused

Lisaks küsimustiku täitmisele oli uuringus osalenutel võimalus esitada ka omapoolseid ettepanekuid ja arvamusi, mis neid vastuvõtul häiris või mida saaks regionaalhaiglas paremini korraldada. 1357 vastanut (24,6 protsenti küsitletutest) esitasid arvamusi ja ettepanekuid. Uuringu andmetel oli valdavalt probleemiks pikk ooteaeg arsti vastuvõtule saamiseks. Samas tuleb rõhutada, et ooteaja pikkus ei sõltu esmajoones haiglast, vaid määravaks on haigekassaga sõlmitud lepingu maht, mida peab haigla järgima. Endiselt on raskusi haigla ümbruses auto parkimisega ja rahulolematust põhjustab ka tasuline parkimine. Patsientide jaoks oli probleemiks õige ruumi leidmine, sh õige registratuuri leidmine. Samuti häirib patsiente, kui vastuvõtt algab kokkulepitud ajast hiljem. Patsient ootab ja loodab, et arstil ja õel on piisavalt aega tema murede kuulamiseks ja mõistmiseks ning patsiente häirib ajapuudus vastuvõtul – seda tõlgendatakse kui arsti/õe soovimatust patsienti ära kuulata.

Populaarne

Tagasi üles