/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/12/23/6199839t1h39d9.jpg)
Eesti tervishoiutöötajad ootavad peaminister Jüri Rataselt konkreetseid ideid ja ettepanekuid selle kohta, kuidas lahendada probleemid tervishoiu rahastamises ja haigekassa eelarves.
Arstid ootavad Rataselt selgeid vastuseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstiabi kättesaadavus on tervishoiu alarahastatuse tõttu viimastel aastatel pidevalt halvenenud ja ravijärjekorrad pikenenud, kirjutab BNS. Eriti raske on olukord eriarstiabis, kus aasta lõpus on paljude patsientide plaaniline haiglaravi lükatud edasi järgmisse aastasse ja erakorralise meditsiini osakondade koormus on tunduvalt suurenenud, kirjutavad tervishoiutöötajad kirjas peaministrile.
Arstid tunnustavad küll praeguse valitsuse otsust jätta ära sotsiaalmaksu langetamine, kuid samas soovivad nad võimalikult täpset teavet edasiste sammude kohta: missugused muudatused tervishoiu rahastamises tehakse, kui suur summa lisandub nende rakendumisel haigekassa eelarvesse ning millal otsused langetatakse ja millal need jõustuvad.
«Tervishoiutöötajate ja tööandjate liitudele on eelmised valitsused andnud korduvalt lubadusi tervishoiu rahastamist ja arstiabi kättesaadavust parandada, kuid kahjuks ei ole selleks tegelikult midagi ette võetud,» märgivad nad.
Arstid toovad kirjas välja, et tervishoiuvaldkonnas kehtiv kollektiivleping ja töörahukohustus lõpeb käesoleva aasta lõpus. «Praeguseks on tervishoiutöötajate organisatsioonide üldkogud volitanud oma esindajaid uuele kollektiivlepingule alla kirjutama ainult juhul, kui valitsus on teinud 15. veebruariks vajalikud otsused, millega luuakse tervishoiu rahastamise jätkusuutlik mudel ja tagatakse patsientidele vajalik ravi. Ka tööandjate liidud ei ole nõus ilma selle eeltingimuseta lepingut sõlmima,» märgivad nad.
Seejuures ei saa tervishoiutöötajate palgatõus tulla arstiabi kättesaadavuse ega kvaliteedi halvenemise arvel, mistõttu ootavad arstid Jüri Ratase kinnitust, et rahastamise suurendamisega katavad sõlmitavate lepingute mahud tegeliku põhjendatud nõudluse tervishoiuteenuste järele, taastatakse haigekassa poolt rahastatavate statsionaarse eriarstiabi ravijuhtude arv vähemalt 2013. aasta tasemel, ei vähendata muid kulusid tervishoiuteenuste piirhindades ega suurendata põhjendamatult patsientide omaosalust, seisab kirjas.
Kirjale kirjutasid alla Eesti Arstide Liidu president Lembi Aug, Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Iivi Luik ning Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.