Mis tervisemure viis presidendi operatsioonile?

Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil Horvaatiasse.

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Hiljuti Toomas Hendrik Ilvese operatsioonilauale viinud kõhuaordi ja vasaku iliakaalarteri aneurüsm kimbutab peamiselt eakamaid inimesi, võib kulgeda kiirelt ja lõppeda kurvalt.

Aneurüsm tekib veresoone või südame seina paiksete ebanormaalsete laienemiste tõttu. Neid võib esineda igal pool kehas, kuid laiemalt levinud on aneurüsmid näiteks ajus, aordis või jalgades.

Kuju järgi eristatakse kotjaid, käävjaid ja marjakujulisi aneurüsme. Samuti tehakse vahet tõelistel aneurüsmidel, kus veresoone seina kestad on terved, ning ebaaneurüsmidel, mille puhul on soone sein rebenenud ja veri paikneb hematoomina perivaskulaarse sidekoe all meenutades aneurüsmi.

Aneurüsm saab alguse sellest, et veresoone sein hakkab veidi välja võlvuma, kirjutab Kliinik.ee-s dr Tiit Meren. Spetsialisti sõnul rebenevad vererõhu mõjul eelnevalt kahjustunud seinakihid seni, kuni veresoone põisjalt väljaveninud seinaosa puruneb ja veri väljub ümbritsevatesse kudedesse või rindkere- või kõhuõõnde. Sel juhul tekib sisemine verejooks, mis võib lõppeda kiirelt surmaga ning haige õnnestub päästa vaid ülikiire haiglasse operatsioonile viimine.

Dr Mereni sõnul võib aordi- või arteriseina aneurüsm tekkida arteriseina lubjastumise, infektsiooni, põletiku, kaasasündinud arenguhäire või trauma tagajärjel. Aneurüsmi esineb nii meestel kui ka naistel üldiselt pärast 50ndat eluaastat. Haigus kimbutab rohkem mehi kui naisi.

Üks sagedasemaid aneurüsme on kõhuaordi kotjas aneurüsm, mis tekib peamiselt aterosklerootilise (arterilubjastuse) kahjustuse tõttu. Ka seda esineb rohkem vanemaealistel meestel.

Ka Ida-Tallinna keskhaigla veresoontekirurg dr Veronika Palmiste selgitab oma Facebooki leheküljel, mida tuleks teada aordianeurüsmist. Temalt on viimastel päevadel mitmeid kordi aordianeurüsmi kohta küsitud. Alguses arst tõrjus neid küsimusi, sest ta ei ole president Ilvese juhtumiga kuidagi seotud. Veresoontekirurgina otsustas ta aga siiski jaga informatsiooni, mis terviseprobleemiga on tegemist.  

Olulised aspektid, mida aordianeurüsmi kohta teada:  

1. Aort on kõige suurem veresoon inimese kehas, mille ülesanne on hapnikurikast verd edasi transportida. Alguse saab see südamest. Aort on erinevate harude kaudu ühendatud kõikide keha oluliste arteritega. Anatoomiliselt jaotatakse aort laias laastus kolmeks, mis omakorda jaotub eraldi.

2. Aneurüsm ehk haiguslik veresoone laienemine on eelkõige asümptomaatiline ehk ilma sümptomiteta haigus, mis on olemas aastaid enne, kui inimene saab sellest teadlikuks. Enamik aneurüsme leitakse juhuslikult, mõne teise uuringu käigus. Enamik aordianeurüsme asub neeruarteritest allpool nn. infrarenaalses osas.

3. Piir, millelt laienemist loetakse juba aneurüsmiks, on väga sõltuv sellest, millises lokalisatsioonis laienemine asub. Mida kaugemal südamest aort või arterid asuvad, seda peenemad nad normaalselt on.

4. Enamus aneurüsmidest ei anna aastaid teada oma olemasolust. Harvematel juhtudel võib aneurüsmi kasv põhjustada survet ümbritsevatele organitele ning närvipõimikutele ning sellega võib kaasneda krooniline valusündroom. Peamine põhjus, miks aneurüsm ükskõik millises paikmes on halb, on eelkõige võimalus aneurüsmi ruptuuriks ehk haigestunud veresoone lõhkemiseks.

5. Igas loksalisatsioonis arteriaalsel pool on väljaarvutatud suurte rahvusvaheliste uuringute alusel tõenäosus lõhkemiseks, näiteks aasta jooksul, arvestades arteri diameetrit. Lihtsustatult tähendab see seda, et mida suurem on aneurüsmi diameeter, seda suurem on tõenäosus, et ta veresoon läheb selles kohas lõhki.

6. Aneurüsmi väljakujunemises mängivad oma rolli nii sugu (meestel rohkem), vanus (65+) kui ka pärilik eelsoodumus. Samas on huvitav, et naistel, kellel on diagnoositud väikesed aneurüsmid, kipuvad muutused, mis vajavad agressiivset korrektsiooni, toimuma kiiremini.

7. Aneurüsmi suurenemise riskiteguriteks loetakse kontrollimatut vererõhku, rasket füüsilist tööd ja suitsetamist. Aneurüsmi lõhkemise riskiteguriteks loetakse kontrollimatut vererõhku, raskuste tõstmist, punnestamist.

8. Kui palju on täpselt aordi laienemist Eesti populatsioonis, ei ole teada. Samas ei ole ka päris täpselt teada, kui palju on aastas aordianeurüsmiruptuuri, sest mitte kõik inimesed ei jõua selle diagnoosiga abini (suurest torust tühjaks jooksmiseks on vaja ainult mõnda minutit).

9. Eestis on võimalikud kõik aordianeurüsmi korrigeerimismeetodid, mis mujalgi riikides. Tavaline taktika on see, et moodsamat, soonesisest korrigeerimismeetodit pakutakse nendele, kes ei sobi tavapäraseks aordianeurüsmi resektsiooniks (laienenud osa aordist asendatakse proteesiga). See võib tunduda uskumatu, kuid 1 aasta pärast aordianeurüsmi korrektsiooni mõlema meetodi puhul, ei ole olulist elukvaliteedi vahet, kui protseduur või operatsioon on tehtud asümptomaatilises seisus.

10. Oluliselt vähem võimalusi on inimesel nii ellujäämiseks kui ka hea elukvaliteedi säilitamiseks, kui aordianeurüsm peaks lõhkema. Sellisel juhul määravad võimaluse ellu jäämiseks nii detailid, kuidas ja kus aordi lõhkemine toimub, kui kiiresti saab õigesse haiglasse ning kui palju on kaasuvaid haigusi.

Allikas: dr Veronika Palmiste

Hiljuti tänas Ilves sotsiaalmeedia kaudu Põhja-Eesti regionaalhaigla õdesid ja arste, kes aitasid tal paraneda kõhuaordi ja vasaku iliakaalarteri aneurüsmist. Tänu teile läks operatsioon hästi ja taastumine on olnud kiire, lisas president.

Tagasi üles