Miks nii paljud inimesed kannatavad põlvevalu käes?

Põlvevalu võib kimbutada igas vanuses.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Oxfordi teadlaste hinnangul võib evolutsioon olla põhjus, miks inimestel esineb tänapäeval nii sageli puusa-, õla ja põlvevalu.

Teadlased lisavad, et kui praegused tendentsid jätkuvad, võib inimestel olla tulevikus valude tekkimiseks veelgi suurem risk, kirjutab BBC.

Nad uurisid 300 muuseumieksponaati, et näha, kuidas luud on aastatuhandete jooksul muutunud. Nende hinnangul toimusid muutused siis, kui inimene hakkas kõndima kahel jalal.

Teised uurijad on täheldanud sarnaseid evolutsioonilisi muutuseid ka pärast seda. Osa inimesi kimbutavad alaseljavalud, näiteks on neist mõnel selgroog isegi kumeram kui meie väidetavalt lähimatel ahvidest sugulastel, šimpansidel.

Uuringut juhtinud dr Paul Monk ortopeedia osakonnast tõdes, et teda huvitas, miks kliinikusse pöördunud patsiendid kaebasid kõik sarnaste ortopeediliste probleemide üle.

Arsti sõnul kurdetakse kõige rohkem käe tõstmisel tekkiva õlavalu, põlve esiosa valu või puusa artriidi üle. Noorematel inimestel kipuvad ka liigesed liigesepesast välja liikuma. See panigi arsti küsima, miks küll esineb seesuguseid probleeme. Nii mõtlesidki uurijad vaadata tagasi evolutsioonile.

Andmete kogumise järel said uurijad luua 3D-mudelid, et märgata paljude aastate jooksul luudega toimunud muutuseid. Vaata pilti mudelist siit.

Teadlased tõid välja, et pärast kahele jalale tõusmist arenes inimese reieluukael laiemaks, et lisaraskusele vastu pidada. Uuringud on näidanud, et mida n-ö paksem on reieluukael, seda suurem risk on artriidi ehk liigesepõletiku tekkeks. See võib olla ka üks põhjus, miks inimesed on puusavalule nii vastuvõtlikud. Dr Mond tõdes, et tendentse jälgides muutub reieluukael veelgi laiemaks ning nii esineb ka järjest enam liigesepõletikku.

Samuti leidsid nad, et loomulik vahe kõõluste ja veresoonte on muutunud aja jooksul kitsamaks. Väiksemaks jäänud ruum muudab kõõluste liikumise keerulisemaks ning see võib aidata selgitada valu tekkimist.

Teada saadud info abil loodavad teadlased tulevikus asendeid loomulikumate poole suunata. Tänapäeval aitavad korralikku rühti hoida näiteks füsioterapeudid.