Poevalgustid võivad põhjustada peavalu

Anu Bollverk on korduvalt kogenud, kuidas eredate päevavalguslampide tõttu kujundid silme ees tantsima hakkavad ja seejärel ränk migreenihoog tekib. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Migreenihaige jaoks võib poeskäik lõppeda ränga haigushooga, sest supermarketites kasutatavad päevavalguslambid võivad migreeni esile kutsuda.

«Esimeste riiulite vahele jõudes hakkasid silmade ees kolmnurgad sädelema ja vilkuma, kuni silme ees käis kõik nii ringi, et ma ei saanud enam aru, kuhu astuda, kus on riiul, kus sein,» meenutas Paides elav 44-aastane Anu Bollverk paari aasta tagust käiku ühte pealinna supermarketisse.

Naise sõnul oli tal nii halb, et ta ei suutnud ise liikuda, vaid tuli poest välja talutada.

Mitu kuud hiljem taas samasse poodi sattudes tabas teda samasugune migreenihoog. «Siis helistasin perearstile, kes ütles, et osa inimesi ei talu päevavalguslampide sagedust ja kui sellistesse kohtadesse minna, siis peab päikseprillid kaasa võtma,» rääkis Bollverk.

Ülitundlikkus valgusele

Naise kinnitusel ei viidanud kummagi poeskäigu eel miski lähenevale haigushoole. «Migreenihoogusid esineb mul ka muidu, aga sellised sähvivad kolmnurgad tekivad vaid päevavalguslampide puhul,» lisas ta.

Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiaosakonna juhataja Toomas Toomsoo kinnitusel võib valgus migreeniataki esile kutsuda, samuti võib valgus olla juba käimasoleva migreenihoo  intensiivistaja.

«See on seotud migreeni tekkimise põhjustega, nn kolmiknärvi süsteemi aktivatsiooniga,» selgitas arst.

Ta lisas, et päevavalguslampidest tekkiv migreen ei erine sugugi sellest migreenihoost, mis võib vallanduda suvel terava päikesega.

Tumedad prillid päästavad

Sellise probleemiga kimpus olevatel inimestel soovitab Toomsoo kasutada toonitud klaasidega, kuid mitteoptilisi prille. Eriti heaks peetakse tema sõnul roosakaid klaase.

Anu Bollverk  poodi minnes päikseprille ekstra kaasa ei võta, küll aga väldib ta kauplusi, kus on eredad päevavalguslambid.

«Näiteks kohalikus Maximas ma käia ei saa, sest seal on tohutult eredad päevavalguslambid, pealegi  on need väga madalal,» tõi ta näite. Ka on ta oma kolleegidega kokku leppinud, et tööl kasutatakse laua-, mitte päevavalguslampe.

Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloogi Viiu-Marika Ranna sõnul avastasid teadlased hiljuti ka võimaliku seletuse sellele, miks on migreeni all kannatajad valgusele ülitundlikud.

«Nimelt leiti inimese silma võrkkestalt valgustundlikud närvirakud, mis ei osale tavalise nägemiskujutise tekkes, vaid on ühendatud selle ajupiirkonnaga, kus migreenihoo ajal tekib valu tajumine,» selgitas ta.

Seetõttu ei talu patsiendid migreenihoo ajal hästi valgust. «Ja nende valgustundlike närvirakkude aktiveerumine võib olla ka iseseisvaks migreenihoo vallandajaks,» lisas ta.

Geneetiline eelsoodumus

Ranna sõnul on migreen väga laialt levinud häire, mille all kannatab ligi 18 protsenti naisi ja kuus protsenti mehi. Arsti kinnitusel on eelsoodumus ilmselt geneetiline, kuid haiguse põhjused ei ole päris selged.

Peavaluhoo võib vallandada nii kestev raske stress kui ka järsk pingelangus pärast stressi (näiteks nädalavahetuse migreen), aga ka liiga lühike või liiga pikk uni.

Samuti võib haigushoo põhjuseks olla söögikorra vahelejätmine või kohviga liialdamine. Migreeni võivad esile kutsuda teatud toiduained, eriti need, mis sisaldavad türamiini (punane vein, juust, oad) või nitraate (kasutatakse singile ja vorstile punase värvuse andmiseks), aga ka šokolaad.

«Toiduainet võib pidada vallandajaks siis, kui hoog tekkis kuni kuus tundi pärast toiduaine tarvitamist, selle menüüst väljajätmisel hood lakkavad ja menüüsse lisamisel taastuvad,» selgitas Rand.  

Naistel võib haigushoog olla seotud ka hormonaalsete muutustega.

Mis on migreen?

• Migreen on häire, mida iseloomustab tugev, enamasti ühelt küljelt algav peavalu ja millega võivad kaasneda tajuhäired ehk aurad. Need võivad väljenduda tundlikkusehäiretena, näiteks «sipelgate jooksmise» tunne näos, näge­mishäiretena (vaatevälja ahenemine, värisemine, siksakiline nägemine) või kõnehäiretena (inimene ei saa sõnu välja öelda).
• Enamasti  kestavad eelsümptomid kauem kui 5 minutit, kuid alla 60 minuti. Nende lõppedes algab tavaliselt  peavalu. Mitte kõigil migreeni all kannatajatel ei ole aurasid.
• Migreen võib esineda juba lapseeas, kuid enamasti algab see siiski täiskasvanuna ja hoogude sagedus on kõige suurem vanuses 30–40 eluaastat.

Allikas: Viiu-Marika Rand, Toomas Toomsoo