/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/03/02/529249t1hee0e.jpg)
Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole praegu alust arvata, et patsientide vaba liikumine toob kaasa välisriikide patsientide tulva meie tervishoiuasutustesse.
Ministeerium ei näe ette suurt patsientide rännet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja kohusetäitja Heli Paluste sõnul pole lähiaastail ette näha ka Eesti patsientide massilist suundumist välismaale ravile.
Piiravaks teguriks on kindlasti ravi- ja liikumiskulud, keelebarjäär, kultuurikeskkond ja muud asjaolud. Milliseks kujuneb tegelikkus, näitab ametniku sõnul aeg.
Direktiivi ülevõtmiseks on aega 30 kuud. Selleks peavad ka teised riigid tegema teatavad muudatused oma õigusruumis ning kõik see nõuab aega. Eesti inimese jaoks tekivad reaalsed muutused siis, kui oleme oma seadustesse direktiivist tulenevad muudatused teinud.
Põhimõte, mille direktiiv sätestab, lubab Eesti patsiendil pöörduda välismaale ravile ja selle eest tasub Eesti ravikindlustus siinse hinnakirja järgi. Kui teenuse hind on sellel maal kõrgem, tuleb vahe inimesel endal kinni maksta, kui aga madalam, siis tasutakse tegelik hind.
Sealjuures on oluline märkida, et direktiivi kohaselt võib iga riik kehtestada teatud teenustele (eelkõige haiglaravile ja kallimatele teenustele) eellubade süsteemi. Sel juhul saab ravikindlustuse poolt kinni maksmist loota ainult juhul, kui enne ravile minemist on saadud eelluba ravikulude tasumiseks. Millised teenused hakkavad sellesse loetelusse kuuluma, pole täna veel teada.