Grippi on sel hooajal surnud kolm inimest

Gripp murrab eelkõige riskirühma kuuluvaid inimesi, näiteks eakaid krooniliste haiguste põdejaid. Foto: Panther Media/Scanpix

Grippi haigestumiste arv näitab tõusutrendi ning tänavu on grippi surnud teadaolevalt kolm inimest, kes kõik olid vaktsineerimata.

Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4560 haigestunut, neist 49 protsenti olid lapsed, teatas terviseamet.

Arstide poole pöördunute arv kasvas nädalaga viis protsenti, nende hulgas kahekordistus grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osakaal. Haigestunute seas on enim kuni viieaastaseid lapsi. Haigestumiste juurdekasv on aeglustunud laste vanuserühmades, kuid üle 30 protsendi kasvanud tööealiste ja vanemaealiste vanuserühmas.

Tänavust gripihooaega iseloomustab viiruste varasem kohale jõudmine. «Kui tavaliselt hakkame gripiviiruseid registreerima jaanuaris ja viiruste leviku kõrghooaeg jääb veebruarisse või isegi märtsi, siis sel aastal algasid grippi haigestumised kuu aega varem,» ütles gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova.

Haigestumiste üldarv püsib siiski veel madalal tasemel ja selle põhjuseks võib lugeda koolivaheaega, sest reeglina haigestuvad esmalt enim lapsed. Teiseks põhjuseks võib Sadikova sõnul pidada alanud pühi, mis tähendab, et inimesed ei pruugi pöörduda haigestudes kohe arsti poole. Hospitaliseerimiste arv näitab aga, et tegelik haigestumiste arv võib olla ametlikust statistikast suurem.

Raskekujulised gripijuhud

E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 70 patsienti, neist 50 viimase kahe nädala jooksul. Veerand neist on olnud vanusrühmas 0-4 eluaastat, 18,5 protsenti vanusrühmas 5-14 ja 12 protsenti 15- 19-aastased. Haiglasse sattunutest tööealisi on olnud veidi üle 24 protsendi, vanemaealisi üle 18 protsendi.

Intensiivravi on gripi tõttu vajanud kuus inimest. Üks inimene oli vanuses 57 eluaastat, ülejäänud üle 65 aasta vanused. Kõik kuulusid riskirühmadesse.

Kolme haigla andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal kolm inimest, kes kõik kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui raskete krooniliste haiguste tõttu. Kõik need inimesed olid gripi vastu vaktsineerimata.

Ringlevate viiruste etioloogia

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 62 protsendini. Hetkel domineerib Eestis A gripiviirus alatüüp A(H3N2). Kinnituse said 129 A-gripiviirust ja kuus B- gripiviirust.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud gripiviirust 285 korral, neist 278 korral on olnud tegu A ja seitsmel korral B-gripi juhuga.

Haigestumine Euroopas

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks Bulgaarias, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Slovakkias, Šveitsis, Portugalis ja Põhja Iirimaal. Teised riigid hindavad haigestumuse intensiivsust veel madalaks.