- Kuidas pärast tänast kohtuotsust tekkinud patiseisust välja tulla – vajaliku süsteemi arendamisele on nüüd sattunud kaigas kodaratesse?
Euroopa Liidus rõhutatakse sellele, et peab toimuma kultuuri muutus – tuleb rääkida, et arstlikke eksimusi tuleb ette. Aga sellele peavad kaasa aitama nii arstid kui ka ajakirjandus. Sageli tuuakse näiteks Boston Globe meditsiinile spetsialiseerinud ajakirjanikku, kes põdes vähki. Ta läks ravile ühte maailma kõige paremasse onkoloogiakeskusse, kus töötas ka ta abikaasa. Inimliku vea tõttu sai ta surmava koguse ravimit. See keskus pani pärast ajakirjanike koolitamist ja oma arstidega juhtunu analüüsimist üles veebilehele teate, et meie tapsime selle ja selle inimese täna. Ma ei tea, kas Eesti avalikkus oleks selleks valmis, aga selles suunas me peaksime liikuma. meie haiglad võiksid panna oma kodulehele teate, et mullu juhtus meil nii ja nii palju ravivigu ning me tegime neist need ja need järeldused. Sellisest käitumisest võidaksid kõik.
- See eeldab, et ka patsiendid saaksid aru – ravivead ei ole tahtlikud, vaid mõnikord juhtub. Seda on inimestel vist raske tunnistada.
Viis protsenti meditsiinilistest vigadest on nö hooletus, mis võiksid olla karistatavad teatud tingimustel. Selle viie protsendi sees on omakorda need, mis on nö kriminaalsed ehk tahtlikud tegevused. Enamus vigadest, 70% on peaaegu juhtumid. (ing near-misses). Lihtsalt öeldes – ma peaaegu ei oleks näinud sinu laborianalüüse ja ei oleks osanud teha otsust, ma peaaegu oleks lõiganud veresoone läbi, aga õnneks märkasin, peaaegu oleksin andnud vale ravimi. 30 protsenti on välditavad kõrvalekalded ja see on see teema, millega me peaksime tegelema, et neid enam ei juhtuks. See tänane kohtuotsus nüristab ära püüdluse tegeleda välditavate kõrvalekalletega.
Teele Orgse on töötanud sotsiaalministeeriumi juures asunud Eesti Tervishoiuprojekt 2015 kvaliteedipoliitika projektijuhina, tervishoiuspetsialistina kvaliteedi alal Eesti Haigekassas ja hiljem seitse aastat Pärnu haigla kvaliteedijuhina ning esindanud Eesti Haiglate Liitu Euroopa Haiglate ja Tervishoiu Föderatsioonis (HOPE). Samaaegselt on ta kogu aeg töötanud valvearstina nii Eestis kui Soomes. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud patsiendi ohutus kui üks tervishoiu kvaliteedi valdkonna eriala.