Kas abivalmid inimesed elavad kauem?

Inimeste aitamine võib tuua ka aitajale endale kasu.

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Värske uuringu järgi ei ole teiste aitamine lihtsalt kiiduväärne, vaid see võib anda lahkele inimesele juurde ka eluaastaid. 

Teadustööst selgus, et inimesed, kes tundsid teiste vastu huvi ja ja hoolisid neist, elasid kauem kui need, kes seda ei teinud, kirjutab TIME. 

Uuringus jälgiti enam kui 500 inimest. Osalejad olid vanuses 70 kuni 103 eluaastat. Nende seas olid vanavanemad, kes ei olnud küll oma lapselaste esmased hooldajad, kuid hoolitsesid siiski nende eest aeg-ajalt. Samuti oli uuringus inimesi, kes polnud saanud lapsi, kuid hoolitsesid siiski teiste inimeste eest. 

Neid jälgiti peaaegu 20 aastat. Teadlased tõid välja, et oma lapselapsi hoidnud vanavanemad ning eakad, kes aitasid oma lapsi, olid suurema tõenäosusega kümme aastat pärast uuringu algust elus. Mittehoolitsejate uurimisgrupist olid viis aastat pärast uuringu algust pooled surnud. 

Kauem elasid ka need inimesed, kes ei hoolitsenud oma pereliikmete, vaid teiste inimeste eest. Näiteks vanematest inimestest, kes hoolitsesid mõne oma sotsiaalsesse võrgustikku kuuluva inimese eest, ligi pooled elasid seitse aastat pärast uuringu algust. Inimesed, kes ei hoolitsenud teiste eest, elasid keskmiselt vaid neli aastat pärast uuringu algust. 

Teadustöö koostajad tõdesid, et see muster viitab asjaolule, et seosed pole mitte ainult aitamise ja tervisele kasulik olemise vahel, vaid ka aitamise ja suremuse vahel. 

Ka varasemalt on uuritud seoseid vanavanemate ja pikema eluea ahel. Tulemustena on toodud välja, et hoolitsemine võib parandada vanavanemate kognitiivseid võimeid ning alandada depressiooniriski. Värske uuring aga näitab, et hoolitsemine võib olla tervisele kasulik ka siis, kui hoolitsetakse inimese eest, kes ei kuulu pereringi. 

Uuring ei saa küll kinnitada, et kellestki hoolimine kindlasti pikendab eluiga, kuid tõendite järgi on pikalt arvatud, et sotsiaalse võrgustiku olemasolu võib parandada inimese võimalusi kauem elada. Teadlased usuvad, et teiste abistamisega kaasnevad positiivsed emotsioonid trumpavad üle negatiivse mõju või emotsioonid, näiteks stressi. Teema vajab veel põhjalikumat uurimist.

Samas nendivad uurijad, et täiskohaga kellegi eesti hoolitsemine võib tekitada rohkem stressi ning seetõttu tuleks leida mõistlik tasakaal. Üldiselt leiavad teadlased siiski, et teiste inimeste abistamine on tervise ja eluea seisukohast kasulik. 

Uuring avaldati ajakirjas Evolution and Human Behavior. 

Tagasi üles