/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2016/12/30/6216703t1h9846.jpg)
Riik peibutab ettevõtjaid maksma töötajatele haigushüvitist alates teisest päevast. Rahandusministeerium selgitab, kes seda lisahüvitist saama hakkavad.
Tasub teada: kes hakkavad saama haigushüvitist juba teisest päevast (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui seni oli tööandja kohustuseks maksta töötajale vähemalt 70 protsenti tema keskmisest töötasust 4.-8. haiguspäeva puhul, siis uuest aastast saavad tööandjad võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga.
«Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt,» ütles Liisi Poll rahandusministeeriumist.
Ta rõhutas, et summa, mida tööandja teise ja kolmanda kalendripäeva eest töötajale hüvitisena maksab, jääb tööandja otsustada.
Ministeeriumi selgituse kohaselt annab seadusemuudatus ettevõtete juhtidele võimaluse panustada veelgi enam oma töötajate tervise hoidmisse ja taastamisse ning töötajatele senisest paremad tingimused püsida haigena kodus.
Polli sõnul leidus juba praegu tööandjaid, kes olid nõus vabatahtlikult maksma ka teise ja kolmanda päeva eest just seetõttu, et töötajad haigena tööle ei tuleks. «Neile makstu nende haiguspäevade eest ei ole kuidagi erinev sellest, mida makstakse alates 4. päevast. Tegemist on ikkagi haigusrahaga,» ütles Polli. Seega oli loogiline samm vabastada see raha sotsiaalmaksust, kuna haigusraha sotsiaalmaksuga ei maksustata.