Eesti perearstide vastuvõtud on nakkushaiguste tõttu puupüsti täis

Grippi saab vältida, kuid kui see on inimest juba tabanud, siis tuleks koju jääda ja end ravida.

FOTO: Krzysztof Zabłocki / Panther Media / Scanpix

Perearst Tanel Laurberg tõdes, et viirushaigused on hakanud kiiresti levima, mistõttu perearstidel on käed-jalad tööd täis ja tööandjatel tuleks hakata haigeid inimesi koju saatma.

Laurbergi vastuvõtule pöördub nakkushaigustega päevas ligikaudu 20 inimest, kusjuures esikohal on viirushaigused. Perearsti nimistus on ligikaudu 1900 patsienti ja lisaks gripile on viimastel nädalatel tema sõnul levima hakanud ka viirusenteriit ehk rahvakeeli «kõhugripp», kuid ka paragripp ka adenoviirused. Kuna tänavune suvi oli kehvavõitu, siis olid need viirused tohtri sõnul platsis juba sügisel. Seda, et praegu on patsiente ja tööd  on nakkushaiguste leviku tõttu palju, kinnitasid ka paljud teised küsitletud Eesti perearstid.

«Jätkuvalt on olemas ka sugulisel teel levivad haigused,» lisas Rosenthali perearstikeskuses töötav Laurberg. Tähelepanu tuleb tema sõnul pöörata sellele, et suguhaigused võivad avalduda ka väljaspool suguorganeid. Näiteks ei pruugigi kurguvalu viidata ülemiste hingamisteede viirusnakkusele, vaid hoopis tripperile. «Suguhaiguse kahtluse korral tuleks kindlasti arstiga ühendust võtta,» soovitas ta.

Ravimata haigusel on rasked tagajärjed

Tänavune gripp Laurbergi sõnul eelmiste aastate omast märgatavalt ei erine. «Eks gripp on ikka gripp. See on rakse haigus, mille juhtumid järjest sagenevad. Patsiendid, kes on lasknud end vaktsineerida, on nüüd väga õnnelikud,» rääkis ta. Arst rõhutas, et esimestel haiguspäevadel on gripi vastu olemas ravi. Selle vastu kirjutatakse välja näiteks Tamiflu nimelist ravimit. Igaühele, kes natuke köhib ja nuuskab, Tamiflud Laurbergi sõnul siiski ei määrata, sest teiste haiguste raviks see ei sobi.

«Gripp on väga tõsine haigus,» rõhutas Laurberg. «See ei ole igasugune köha ja nohu, vaid raskelt põetav haigus, millel võivad olla tõsised tagajärjed. Kui lapsed ning eakamad ja krooniliselt haiged inimesed võivad gripi tõttu ka surra, siis raskeid terviserikkeid võib gripi tõttu tekkida igaühel, kes jätab selle haiguse õigel ajal ravimata.»

Sama kehtib ka suguhaiguste kohta. Kui Rootsi teadlased on hoiatanud, et tripper võib peagi muutuda ravimatuks, siis Laurbergi patsiendid on sellest haigusest antibiootikumide abil siiski terveks saanud. Ka tripperi ravimisega ei tohiks viivitada. «Kui tripper jääb ravimata, siis inimene nakatab teisi ja võib ka ise tõsiseid tüsistusi saada. Näiteks võivad haigestuda liigesed,» hoiatas arst.

Raskematest gripi tüsistustest on Laurbergi sõnul tänavu esinenud peamiselt kopsupõletikku. «Mõne aasta eest sai üks patsient – noor, tugev ja sportlik mees – gripi tõttu südamelihase kahjustuse,» lisas ta. Halvemal juhul võivad gripi tüsistused tohtri sõnul tähendada, et tulevikus tuleb hakata pidevalt ravimeid võtma. «Kui inimene saab näiteks südamelihase kahjustuse, siis võivad hiljem tekkida südame rütmihäireid,» selgitas Laurberg. See, kas inimene paraneb gripist jäägitult või tekkib mõni tervisekahjustus, sõltub Laurbergi sõnul inimese varasemast tervislikust seisundist ja sellestki, kui tõsised olid tüsistused ja missugust organit need tabasid.

Haiguste levikut saab takistada

Kuna Soomet on gripp juba üsna rängalt tabanud, siis on Laurbergi sõnul põhjust arvata, et peagi hakkab gripp senisest kiiremini levima ka Eestis. «Gripp jõuab tavaliselt ühest riigist teise koos reisil käivate inimestega. Eestisse võib see jõuda kas Soomest või ükskõik missugusest teisest riigist, kust inimesi siia saabub,» selgitas perearst.

See ei tähenda siiski, et haiguste levikut ei saa takistada. Gripi vastu on kõige parem kaitse vaktsineerimine, mida võetakse Laurbergi sõnul ette üha rohkem, sest inimeste teadlikkus kasvab. Kuna tõsisem gripihooaeg on tõenäoliselt veel alles ees, tasuks Laubergi sõnul end selle haiguse vastu vaktsineerida praegugi. «Minu patsiendid, kes eelmisel aastal grippi põdesid, on tavaliselt näiteks tulnud ja öelnud, et sel aastal ma tahan küll vaktsiini. Enam ma seda haigust endale ei taha,» rääkis Laurberg. Eriti oluline on gripi vastu vaktsineerimine lisaks nõrga tervisega inimestele ka lapseootel naistele, kelle raseduse teine pool jääb gripihooaega. Rosenthali perearstikeskuses on gripivaktsiini veel ka alles.

Teiseks on arsti sõnul väga oluline, et tööandjad mõistaksid, et haige inimene peab olema kodus. «Suhtumine, et haigena kodus püsimine on luuslangi löömine, on täiesti vastutustundetu,» toonitas ta. Kui inimene siiski haigena tööle tuleb, peaks vastutustundlik ülemus ta otsejoones koju tagasi saatma.

Selleks, et haigeksjäämist vältida tuleks Laurbergi sõnul nohustest ja aevastavatest inimestest eemale hoida. «Väga oluline on ka, et inimene korralikult sööks ja puhkaks, õigel ajal magama läheks ja korralikult käsi peseks. Sellised soovitused tunduvad väga elementaarsed, kuid kahjuks eiravad neid paljud inimesed,» rääkis ta.

Kõige parem moodus tripperi vältimiseks on aga juhuslikest kaitsmata suguühetest hoidumine. «Kui kondoomi kaasas ei ole, siis võiks seksist loobuda, eriti kui tegemist ei ole püsipartneriga, keda usaldad jäägitult,» hoiatas Laurberg.

Telefoni teel haigust diagnoosida ei saa

Kuigi sageli arvavad inimesed, et oskavad endale ka ise diagnoosi panna, tuleb inimene, kellel on juba mitu päeva kõrge palavik ja halb enesetunne, perearstil kindlasti läbi vaadata. «Telefoni ei saa ühtegi haigust diagnoosida ega täpseid ravijuhiseid anda,» rõhutas Laurberg. «Telefoni teel saab anda esmased soovitused, kuid kui inimene ütleb, et  teab küll, mis tal viga on ja nõuab telefonivestluse põhjal ravimi väljakirjutamist, siis see ei ole aus ka arsti suhtes. Kui arst patsiendile nõutud ravimi välja kirjutab ja selgub, et see oli vale ravim, siis vastutab arst, kes on pannud vale diagnoosi,» selgitas ta.

Hea perearst peaks haigestunud inimese Laurbergi sõnul kõigepealt ära kuulama, ta üle vaatama ja vajadusel vereproove võtma. Kopsupõletiku kahtluse korral tuleks teha röntgenuuring. Laboris gripiproovi tohtri hinnangul siiski alati tegema ei pea. «Kui gripihooaeg on alanud, siis grippi diagnoositakse ka kliinilise pildi alusel. Kui teame, et gripp on liikumas, inimesel on gripi tundemärgid ja ta on kokku puutunud ka mõne gripihaigega, siis saame ka öelda, et tõenäoliselt on tegemist gripiga,» selgitas Laurberg.

Rahva seas leviv arvamus, et pea iga nakkushaiguse saab kohe vereprooviga kindlaks teha, ei vasta Laurbergi sõnul tõele. «Viiruste maailm on väga mitmekesine ja nad võivad tekitada väga raskeid põdemisi, samas kui põletikunäitaja ei pruugi suurt põletikku näidata. Ka gripi korral ei pruugi põletikunäitaja suurt midagi näidata ka siis, kui inimene on tegelikult puruhaige,» ütles ta. Tavaliselt saab arsti sõnul vereprooviga siiski kindlaks teha, kas haiguse raviks on tarvis antibiootikume.

Ära sea ennast ega teisi ohtu!

«Kui olete haige, siis jääge koju, puhake, jooge ohtralt, loputage nina ja kurk puhtaks ning võtke vajadusel palavikurohtu,» soovitas Laurberg. Kui haigus jääb mitmeks päevaks püsima, siis tuleks ühendust võtta perearstiga.

Kiiremini peaksid arsti poole pöörduma vanad ja kaasuvate haigustega inimesed ning väikeste laste vanemad.

Kui tekkivad väga rasked kaebused nagu näiteks hingamispuudulikkus või teadvushäired, siis peaks kutsuma kiirabi.

Tagasi üles