/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2017/01/05/6227371t1h801a.jpg)
Kanadas tehtud uuringust selgus, et suurte maanteede ääres elavatel inimestel on suurem oht jääda dementseks.
Suurte maanteede läheduses elavaid inimesi ohustab raske haigus (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuni 50 meeteri kaugusel suurtest maanteedest elavatel inimestel on kümme protsenti suurem tõenäosus, et neid ohustab dementsus, kirjutab BBC. Selle põhjuseks peetakse saastatust ning liiklusmüra.
Kanadas tehtud uuring hõlmas kahte miljonit inimest 11 aasta jooksul. Suurbritannia ekspertide kinnitusel nõuab lisauuringuid, kuid tulemused on usutavad. Maailmas on u 50 miljonit dementsuse all kannatavat inimest.
Uuringus vaadeldi Ontario provintsi elanikke ning ajavahemikus 2001-2012 diagnoositi seal 243 611 dementsus juhtumit. Haigusrisk sõltus sellest, kui lähedal elas inimene tiheda liiklusega tänavale. Võrreldes nendega, kes elasid tiheda liiklusega teedest 300 meetri kaugusel oli neil, kelle elukoht oli kuni 50 m kaugusel seitse protsenti suurem tõenäosus saada dementsusdiagnoos. 50 kuni 100 meetri kaugusel elavatel inimestel oli haigusrisk neli protsenti ja 101 kuni 200 meetri kaugusel kaks protsenti kõrgem.
Uuringu kohaselt võib suure liiklusintensiivsusega teede ääres elamist seostada seitsme kuni 11 protsendi dementsusjuhtudega. Uuringus on arvestatud ka teiste riskifaktoritega nagu vaesus, ülekaalulisus, haridustase, suitsetamine.
Uuringu ühe autori Dr Hong Cheni sõnul on vaja täiendavaid uuringuid, et mõista liikluskoormuse, eriti selle põhjustatud õhusaaste ja müra mõju.
Antud uuringu puhul on võeti arvesse inimese elukohta diagnoosi saamisel.
Mis on dementsus?
Dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järk-järguline langus. Dementsus ei ole haigus, vaid hulk sümptomeid. Dementsuse süvenemisel ei ole inimene võimeline teostama igapäevaelu toimetusi ja on ka ise sellest häiritud. Samuti võivad muutuda nii tema käitumine kui ka isiksuse omadused.
Dementsus ei ole vananemise normaalne osa. Normaalse vananemise puhul süvenevad mäluprobleemid aeglaselt. Sel juhul võib inimene unustada nimesid, telefoni numbreid või asjade paiknemist, kuid tavaliselt mõtleb ta välja lahenduse, kuidas unustatud nime või numbrit leida. Dementne inimene unustab rohkem ja tal on probleeme lahenduste leidmise ja asjade läbimõtlemisega.
Dementsuse sümptomeid kutsuvad esile kahjustunud ajurakud. Kõige sagedasem dementsuse põhjus on Alzheimeri tõbi. Dementsust võib põhjustada ka laiaulatuslik insult või mitmed väiksemad insuldid pikema aja jooksul.