Vähiravifondile ja lastefondile annetati kokku üle miljoni euro

Fondi juhataja Toivo Tänavsuu Foto: Sander Ilvest

Vähiravifondile «Kinditud elu» ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile annetati sel aastal kokku üle miljoni euro.

Eestis on kaks suuremat ja tuntuvat fondi, mis tulevad appi neile, kes oma haigusega seotud kulusid ise kanda ei suuda: vähiravifond «;Kingitud elu» ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond. Esimene tuleb appi vähki põdevatele inimestele ja teine lastele, kelle ravi kulud tuleks muidu kas täielikult või osaliselt kanda nende vanematel.

Vähiravifond

«Kingitud elu» teatel oli  2016. aasta detsember vähiravifondi jaoks rekordiline –  ainuüksi ühe kuu jooksul lisandus fondi üle 225 000 euro, mis on peaaegu sama palju kui terve fondi esimese tegevusaasta (2014) jooksul kokku. 2016. aastal annetati fondile kokku 805 000 eurot, millest aasta jooksul anti välja 675 000 eurot.

Fondi juhataja Toivo Tänavsuu sõnul oodatakse aga annetusi väga juurde, sest hiljuti otsustas fond asuda toetama nelja-aastaseaastase neuroblastoomi põdeva poisi ravi, mis võib päästa lapse elu, kuid läheb kokku maksma ligikaudu 200 000 eurot. 

Fondi detsembri laekumistes andsid tooni väikesed, tüüpiliselt kuni mõnekümneeurosed annetused, milliseid oli kokku enam kui tuhat. «See näitab, et üheskoos – igaüks endale jõukohase panusega – on Eesti inimesed võimelised liigutama vähihaigete eludes mägesid,» rääkis Tänavsuu. «Oleme lõpmata tänulikud kõikidele annetajatele, kaasamõtlejatele, toetajatele, innustajatele, meie vabatahtlikele. Nii paljude siiraste ja heatahtlike Eesti inimestega pole ma kunagi kokku puutunud kui eelmise aasta lõpus. Koos saame muuta paljude Eesti perede elusid. Kinkida rasket võitlust pidavatele inimestele lootust, elupäevi, tervist, aega. Mitte kedagi jätta viimasest õlekõrrest ilma,» lisas ta.   

Suure osa detsembri annetustest panustasid ettevõtted. «Kingitud elu» üleskutsele loobuda jõulunänni kinkimisest oma partneritele ning klientidele reageeris ligi 30 ettevõtet. Neist kümmekond soovisid lisaks annetamisele midagi siiski panna ka oma jõuluvanade kingikottidesse. Neile küpsetasid vähiravifondi vabatahtlikud talgu korras vähem kui ööpäevaga ning 15 vanakooli masinaga kokku üle 3000 vahvli. Vahvlid läksid ettevõttele, kes kinkisid need oma klientidele ning annetasid fondi kokku ligi 40 000 eurot. 

Kaubanduskeskuste külastajad annetasid fondile ligi 20 000 eurot. 30. detsemberist 1. jaanuarini kogusid fondi vabatahtlikud annetusi Eesti Kontserdi Hennessy aastavahetus- ja uusaastakontsertidel Jõhvis, Pärnus, Tartus ja Tallinnas. Kontserdipublik panustas vähihaigete toetuseks kokku ligi 4500 eurot. Fond lõpetas 2016. aasta president Toomas Hendrik Ilvese annetatud kikilipsude oksjoniga. Kolme lipsu müügist lisandus vähihaigete heaks ligi 1300 eurot. 

Kokku toetas vähiravifond möödunud aastal 40 inimese ravi ja rahuldas kokku 72 taotlust. Tänavsoo sõnul näitab tõsiasi, et mõne inimese ravi toetati mitmel korral, et annetustest on tõesti abi ja ravi mõjus. «Saime neile inimestele annetajate abiga anda juurde väärtuslikku eluaega ja osale inimestele ka paranemislootuse,» rääkis Tänavsuu.

Detsembris otsustas fond toetada kuue inimese ravi. Neist kalleim on nelja-aastase poisi neuroblastoomi ravi, mis maksab hinnanguliselt 200 000 eurot. Jaanuari alguspäevadeks oli fondi laekunud poisi ravi toetuseks sihtotstarbelisi annetusi 13 600 euro väärtuses ning fond kutsub jätkuvalt üles väikemehe võitlusse panustama. Annetada saab makse selgitusega «nelja-aastane poiss».

Veel käivitas fond 59-aastase Vladimir Petrovi soolevähiravi. ja 66-aastase mehe maksevähiravi. Samuti jätkus 67-aastase mehe leukeemiaravi ning 75-aastase mehe soolevähiravi toetamine - mõlemad kaks ravi olid juba varem alanud ning andnud häid tulemusi. 67-aastast meest toetab «Kingitud elu» igakuiselt ligi 6000-euroga juba peaaegu poolteist aastat järjest. 

Mitut inimest on fond toetanud ka juba 2017. aastal. Neist üks, 60-aastane kilpnäärmevähiga ekskavaatorijuht saab fondi toel ravi juba rohkem kui poolteist aastat. Nagu kõikide teiste fondi kaudu abi saanud inimeste puhul ei pea ka tema ravi haigekassa piisavalt kulutõhusaks, et seda toetada. Samas ütleb mees: «Elu on igati elamist väärt. Olen tegus töövõimeline inimene. Saan ringi liikuda ja suhelda lähedastega. Lapse ja lapselapsed käivad regulaarselt külas.»

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond «Kingitud Elu» (http://www.kingitudelu.ee/) asutatusid 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi . Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Vähiravifondi «Kingitud elu» on võimalik toetada püsiannetajaks hakkamiseks. Täpsem info selle kohta on üleval fondi kodulehel.

Lastefond

2016. aastal annetati Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile rohkem kui 473 000 eurot, mille toel aitas fond suuremal või väiksemal määral kokku 388 last üle Eesti. 

Nende seas oli lapsi, kes vajasid lastefondi abi näiteks erinevate teraapiate eest tasumisel, meditsiiniliste abivahendite, ravimite või ravitoidusegu soetamisel, ravireiside kulude katmisel jms. Samuti hõlmab see arv asenduskodude lapsi, kes said Lastefondi toel terapeutilist tuge; Tartu naiste varjupaika sattunud lapsi, keda seal fondi rahastusel nõustas psühholoog; ülekaalulisi lapsi, kelle lisatreeningute eest Lastefond tasus; liigesehaiged lapsi, kellel fondi tugi võimaldas käia tasuta ravivõimlemises ning lapsi, kes on saanud osaleda Lastefondi toel toimunud laagrites või kokkusaamistel.

Fond toetas möödunud aastal lapsi pea igast Eesti maakonnast, abisaajaid ei leidunud vaid Viljandi-, Hiiu- ja Saaremaal. Kõige suuremas summas toetuseid maksis fond välja ravitoidusegude soetamiseks (ligi 35 000 eurot) ning ravireiside transpordi- ja majutuskulude katmiseks (ligi 21 000 eurot).

Lisaks on fond aidanud kaasa sadade laste ravile, toetades erinevate seadmete ja töövahendite muretsemist Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikule, milleks kliinikumi eelarves vahendeid ei jagunud. Näiteks soetas fond möödunud aastal lastekliinikule kolm jälgimismonitori, bilirubiinimõõtja ja veresoonte kuvaja ning mitmeid erinevaid töövahendeid psühholoogidele, logopeedidele ja eripedagoogidele. 

Lastefondi nõukogu esimees Küllike Saar toonitab, et kuigi fondi nimes kajastub Tartu Ülikooli kliinikum, ei ole fond ammu enam üksnes kliinikumi toetusfond. «Lastefond on muutunud haiglakesksuse asemel patsiendikesksemaks ning keskendunud selgelt haigete laste koduse ravi ja toimetuleku toetamisele. Seda näitab ka möödunud aasta jooksul väljamakstud toetuste jaotus, kus kliinikumi toetussumma osakaal moodustab ca 15 protsenti,» rääkis Saar.

«Samuti saab toetussummade põhjal öelda, et üks suur murekoht tervishoiu rahastamises on hetkel ravitoidusegude hüvitamise probleem. Kui veel mõned aastad tagasi vajas selles meie abi umbes viis kuni kuus last, siis viimaste aastatega on see arv kolmekordistunud.» Ta lisas, et kuigi abivajajaid on rohkem, on õnneks viimasel aastal suurenenud ka fondi kogutud annetussumma.

Tartu Ülikjooli Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid Eesti-üleseid heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kolme miljoni euroga. Lastefondi vahendusel on võimalik haigeid lapsi aidata hakates püsiannetajaks fondi kodulehel. Toetuse taotlemiseks või abivajajatest teada andmiseks palume kirjutada e-mailile [e-mail].