Perearstidel on uuringute tegemiseks senisest vähem raha

Perearst Le Vallikivi sõnul teevad perearstid just aasta alguses kõige enam analüüse oma patsientidele.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kuigi perearstid said õiguse tellida senisest enam uuringuid, on raha nende tegemiseks tohtritel praegu vähem kui mullu.

«Praegu on perearstide suurim mure see, et kuna pearaha (ühe patsiendi eest makstav summa – toim) vähenes ja uuringufondi suurus on sellega seotud, siis on ka inimeste uurimiseks vähem raha,» selgitas Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Le Vallikivi.

Samas said perearstid sellest aastast õiguse ise tellida 28 uut analüüsi, mida seni tehti vaid eriarsti juures. «Näiteks aju ultraheliuuringut või naha torketeste saab perearst ise teha, aga ta peab toimetama senisest napima raha piires,» selgitas Vallikivi. Tohtri sõnul on aga just aasta algus, eriti veebruar-märts haigestumise kõrgaeg, kus ka analüüside hulk hüppeliselt kasvab.

«See seab meid raskesse olukorda,» tunnistas perearst. Nii haigekassa kui ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on Vallikivi sõnul tohtritele lubanud, et olukord lahendatakse esimese kvartali jooksul. «Meile on lubatud, et uurimisvõimalused jäävad vähemalt eelmise aasta tasemele, mitte ei vähene,» ütles Vallikivi. Arsti sõnul on haigekassa palunud perearstide seltsi juhatusel tohtritele kinnitada, et uuringuid tellides ei tule koonerdada.

Kui uuringufond peakski jääma praegusele tasemele ehk lubatust väiksemaks, läheb see Vallikivi sõnul riigile kokkuvõttes lihtsalt kallimaks maksma. «Praegu moodustab uuringufond 39 protsenti pearahast, aga me tuleme ajast, kui see on olnud 18, ja siis oli see maitse-katsu-nuusuta-meditsiin,» ütles perearst. Tema sõnul on perearstid õppinud tegema valikuid. «Kui perearst saab ise vajalikud uuringud ära teha, siis ta loomulikult teeb, kui ei, siis saadab ainult uuringu tegemise jaoks eriarstile, kuigi see on maksumaksjale kallim, aga midagi teha ei ole,» tunnistas Vallikivi.

Ka perearstide seltsi juht Diana Ingerainen tõdes, et kui see, et baasraha (üüri tasumiseks ja seadmete soetamiseks mõeldud summa – toim) peaaegu poole võrra suureneb, on perearstidele hea uudis, siis muudab pearaha vähendamine teisalt olukorra veidi ärevaks.

Kuna pearahaga on seotud teraapiafond (kolm protsenti pearahast ehk 180–200 eurot kuus ühe nimistu kohta) ja uuringufond (39 protsenti pearahast ehk 2500 eurot kuus), siis vähenesid ka need summad. Ingeraineni sõnul lubas haigekassa, et kohe kui riikliku lepitaja juures sõlmitakse uus kokkulepe meedikute palga osas, korrigeeritakse tagasiulatuvalt ka pearaha. «Minister lubas ligi seitsmeprotsendilist palgakasvu, seega peaks ka pearaha kergelt plussi lõpuks jääma,» oli Ingerainen optimistlik. Senine meedikute kollektiivleping lõppes 2016. aastaga ja praegu on jõutud palgavaidlustega riikliku lepitaja juurde.

Haigekassa pressiesindaja Taisi Kõivu sõnul suureneb perearstiabi rahastamine vaatamata pearaha ajutisele langusele, sest senisega võrreldes suureneb baasraha. «Haigekassa nõukogu otsustas, et tuleb ära oodata tervishoiutöötajate palgalepe ja kõikide teenuste hinnad (mh pearaha) tuleb vahepealseks perioodiks arvestada nullprotsendise palgakasvuga. Sellest ka pearaha ja muude teenuste hinnalangus, mis pärast palgakokkulepet kaovad,» selgitas pressiesindaja.

Kuna uuringufondi maht on otseselt seotud pearahaga, siis nominaalselt vähenes vahepealseks perioodiks ka see. Kõiv lisas, et mitmete seni n-ö pearaha sisse arvestatud laboriuuringute (nt erütrotsüütide settekiiruse uuring, vere automaatuuring leukogrammita või kolmeosalise leukogrammiga) tegemiseks hakkavad arstid saama raha uuringutefondist.

Ametnik kinnitas, et haigekassa eesmärk ei olnud pearaha vähendada. «Esmatasand on ressursse juurde saanud 6,46 miljoni euro ulatuses isegi nullprotsendise palgakasvuga arvestades,» lisas ta.

Perearst Le Vallikivi sõnul on uuringufondi kasutamine arstiti väga erinev – leidub nii neid, kes kulutavad kogu summa ära, aga ka neid, kel jääb raha üle. «See sõltub nii arsti käitumisest kui ka nimistust, kas seal on palju kroonilisi haigeid ja lapsi,» selgitas ta. Aastas jääb perearstidel uuringufondist kasutamata umbes miljon eurot.

Tallinnas töötava Vallikivi sõnul ei ole nende perearstikeskuses rahalistel põhjustel ükski uuring tegemata jäänud. Pisut jäi raha isegi üle. «Aga me ei hakanud ka laristama, et igale jõulude või uue aasta vahel tulnud inimesele tellime sooleuuringu. Või et teeme kõik vereanalüüsid, mis kataloogis olemas on,» sõnas Vallikivi.

Samas on tohtri sõnul Eesti inimeste seas levinud veendumus, et kui analüüse ei tehtud, siis polnudki tegu õige arsti juures käiguga. «Sellepärast EMOt jumaldatakse, et seal tehakse alati analüüse ja uuringuid,» lisas ta.

Pearaha suuruse muutus

 

2016 (eurodes)

2017 (eurodes)

Muutus

Alla kolmeaastane laps

7,16

6,97

–2,7%

Kolme- kuni seitsmeaastane laps

5,33

5,15

–3,4%

7–50-aastane inimene

3,27

3,09

–5,5%

50- kuni 70-aastane

4,55

4,37

–4%

Vanem kui 70-aastane inimene

5,46

5,28

–3,3%

Populaarne

Tagasi üles