Libedal tänaval kukkujat aitavad külmakott, geel ja tablett

FOTO: Laura Oks

Külmade ja sula vaheldumisega lähevad teed libedaks ning jalakäijatel tekib oht kukkuda. Kuna selliseid õnnetusi on võimatu ette näha, on mõistlik kodus hoida üht-teist, millega valu leevendada ja viga saanud kohal turset alandada.

Solarise Apotheka juhataja Merle Niglas rõhutas, et mistahes kukkumise korral on kõige tähtsam anda kannatanule kiiresti esmaabi. «Esmalt on vaja tuvastada, kas on tekkinud luumurd või on tegemist kergema põrutuse või nihestusega,» kõneles ta. «Edasi tuleb tegeleda võimaliku turse ja valuga – haiget saanud kohale tuleks kiiresti teha külmakompressi.»

Selleks sobiks Niglase sõnul külmageelikott, mida tuleks vigastatud kohal hoida korraga kuni 20 minutit järjest. Külmakotte on valdavalt kahte tüüpi: ühekordselt kasutatavad isekülmuvad kotid, mida pole vaja külmkapis hoida, ning korduvkasutatavad kotid, mida tuleks säilitada (sügav)külmikus. Korduvkasutatavat kotti saab vajadusel tarvitada ka soojakotina. Kui viga saanud koht esmase kompressi järel veel valutab või õhetab, võib kompressi korrata.

Kilest geelikotti ei tohiks asetada otse nahale, vaid naha kaitseks tuleks vahele panna rätik. Samas on müügil ka paksemast, nahasõbralikumast materjalist geelikotte, mida võib otse nahale asetada. Näiteks riidest pinnaga külma-sooja kompress, mida võib otse vastu nahka asetada, võiks igaühel kodus külmkapis igaks juhuks olemas olla.

Kiire leevendus sprei või geeliga

Kui haiget saanud kohal on nahk terve, võib kasutada leevenduseks külmaspreisid ja -geele, sest külma mõjul valu leeveneb, veresooned ahenevad ja turse väheneb. «Sprei eelis külmakoti ees on see, et sprei või geeli saab kiiresti peale kanda, külmakotti peab aga haiget saanud kohal mõnda aega peal hoidma,» rääkis apteeker. Ta märkis, et spordikotiski võiks sprei või geel olemas olla. On ka selliseid spreisid, mida võib väikesema õnnetuse korral läbi spordiriiete või elastiksideme pihustada ja kohe edasi liikuda.

Samas ei tohiks unustada teada-tuntud tõde, et viga saanud kohale tuleks võimalusel paar-kolm päeva puhkust anda – nii toimub taastumine kiiremini. Kui töö ootab siiski tegemist ja kaua kodus olla ei saa, võib appi võtta elastiksideme.

«Kui tegemist on liigesega, sobib selle fikseerimiseks elastikside või kinesioteip – siis on õige asend paika pandud ja saab edasi liikuda,» ütles Niglas. Igasuguste sidemete kasutamisel tuleb aga jälgida, et vigastatud kohta liiga kõvasti kinni ei seotaks. Side peaks olema paigutatud ühtlaselt ning ei tohiks takistada verevarustust.

Valu ei pea kannatama

Kui tegu on suurema vigastusega, mis kohe ei taandu ning põhjustab valu, pakuvad leevendust ka tabletid või plaastrid. Niglas rääkis, et valuvaigistit võib nii peale määrida kui ka tableti kujul sisse võtta – peaasi, et ei peaks valu kannatama. Leidub ka ibuprofeeni, diklofenaki või naprokseeni sisaldusega valu leevendavaid geele, mida haigele kohale määrida. Alternatiiviks on ka diklofenakki sisaldavad valu vaigistavad plaastrid. Tablettidest on olemas samuti ibuprofeeni, diklofenaki ja deksketoprofeeni sisaldusega arstimid – neist viimane on valuraviarstide seltsi poolt enim soovitatud valuvaigisti, kuna sellel on kõige kergemad kõrvaltoimed.

Apteekri sõnul võib diklofenakki sisaldava plaastri valutavale kohale peale panna 12 tunniks ja see mõjub terve aja vältel. «Kui kasutada geele, siis neid peab määrima mitu korda päevas, aga kui inimene on samal ajal tööl, võib see olla ebamugav,» selgitas ta. «Põletikuvastase toimega plaastri aga saad panna hommikul peale ja riiete all see ei sega.»

Inimeste jaoks on oluline ka see, et kukkumise järel ei tekiks ebameeldivaid verevalumeid. Verevalumil aitavad kiiremini taanduda hepariini sisaldavad geelid. Sageli kasutatakse neid tursete vastu, kuid sama reegel kehtib ka traumast tingitud paistetuse ja verevalumi ravimisel. Ka siin tuleb jälgida, et nahal ei esineks kahjustusi.

Igaühele oma vahend

Siiski pole üht ja õiget vastust küsimusele, millega viga saanud koha turset ja valu leevendada. Niglase arvates oleneb palju inimese eelistustest ja vajadustest – kes soovib tabletti võtta, kes geeli määrida. Sama kehtib ennetamise suhtes – libedaga ei saa suurt muud teha kui ise ettevaatlik olla. Kui aga valu tuleb pärast geeli, valuvaigisti vms kasutamist ikka tagasi või tegu on tõsisema vigastusega, tuleks siiski pöörduda arsti poole. Kui valu nende vahenditega leeveneb, ei tasu ilmselt karta ning organism ravib ennast ise.

Kukkumisest tingitud traumadega seotud preparaate ostetakse apteekri sõnul rohkem hoopis kevadel ja suvel, mil inimesed väljas liiguvad ning lapsed on koolist vabad. «Kui mõnel talvepäeval on sula ja läheb korraks libedamaks, siis võib samuti nende toodete müügis mingit tõusu märgata, aga pigem jääb see ikka suvisele ajale,» nentis Niglas.

Talvel on inimestel ka rohkem riideid seljas, mis pehmendavad kukkumist, samuti ei liiguta nii palju väljas. Õnnetumate kukkumiste korral pöördutakse aga traumapunkti, apteegist ostetakse abivahendeid pigem profülaktikaks.

Tagasi üles