Arstid ei suutnud 15 aastat aru saada, missugune haigus keskealist hambatehnikut tegelikult vaevab, kuni tema apteekrist naine leidis Google’i abil lahenduse.
Pimedaks jätnud astmahoogude põhjuse leidis dr Google
11. jaanuar 2017, 20:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgu ei talunud varem täiesti terve 40-aastane hambatehnik Wilfried Reiß enam suuri kõrgustevahesid, vahendab Deutschlandfunk. See ehmatas vabal ajal lendamisega tegelevat meest, kes proovis rõhuvahega toimetulekuks esialgu ära kõik talle teadaolevad lihtsamad nipid, kuid miski ei aidanud.
Mees läks kõigepealt oma lennuarsti juurde ja sai teada, et tal tundub olevat astma. Siis käis ta kahe kurgu-nina-kõrvaarsti vastuvõtul, kes ei kinnitanud seda kahtlust, kuid ei suutnud ka haiguse põhjust leida. Apteekrist naise innustusel läks Reiß veel ühe kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule, kes avastas kompuutertomograafi pildi abil, et osa mehe ninast on ummistanud polüübid.
Polüübid eemaldati küll operatsiooniga, kuid need tulid tagasi, mistõttu tehti mehele nelja aasta jooksul kaks pikka taastumist nõudvat operatsiooni. Kuna polüübid jätkasid tagasikasvamist, võeti haiguse ravimisel abiks allergoloog, kes oli juba viies Reißi haigusega tegelenud arst.
Allergoloog pööras senistest arstidest rohkem tähelepanu vereproovi tulemustele ja pani tähele, et patsiendi veres on liiga palju valgete vereliblede hulka kuuluvaid eosonofiile, mida võib veres rohkem olla näiteks astma, erinevate parasiitide ja autoimmuunhaiguste korral. Kuid ka allergoloog ei suutnud verenäidu põhjust leida.
55-aastasena oli Reiß sunnitud haiguse tõttu tööst loobuma. Pärast varasele pensionile jäämist läks ta tervis korraga paremaks. Mees tegi jälle sporti ja sai isegi lennata. Oleks võinud juba arvata, et lõpp hea, kõik hea, kuid siis läks mehe tervis taas halvemaks ja ta jäi ebatavalisse kopsupõletikku. Seejärel hakkas ta jalutuskäikude ajal järsku pimedaks jääma.
Reißi kirjelduse kohaselt tabas teda kõigepealt terav valu, misjärel hakkas silma ette rulluma justkui tume eesriie, jäädes pidama silma keskel. Mehe silme ees virvendasid tumedat toonid, millega segunes veidi valget ja muid heledamaid toone. «Siis kõndisin edasi, hoidsin kinni silma, mis tegi väga valu, ja kõndisin umbes 800 meetrit. Seejärel tegin silma ettevaatlikult lahti ja siis oli see äkiline pimedus möödas,» kirjeldas Reiß.
Appi tuli dr Google
Nende haigusnähtude põhjust ei suutnud Reißi perearst ega silmaarst leida, neuroloogil ei olnud vabu aegu. Ortopeed saatis mehe lõpuks Marburgi ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Ka seal ei leidnud silmaarstid mitte midagi, kuid pakkusid mehele võimalust ta uuringute jaoks mõneks päevaks haiglasse sisse kirjutada. Enne seda 12 tundi oodata saanud Reiß loobus sellest ettevõtmisest.
Siis tuli mehe apteekrist abikaasal mõte võtta appi dr Google. Meditsiiniteemadega oli ta harjunud tegelema, mistõttu oli ta vajalike lahenduste veebist leidmises osav. Erinevaid sümptomeid ritta seades ja Google’ist vihjeid otsides leidis ta gigantrakulise arteriidi nimelise haiguse.
Naine läks Marburgi ülikooli kopsukliinikusse, kus tema mees raskelt haigena voodis lamas, ja pani arstide lauale Google’i otsingu tulemused. Tuli välja, et neil oli õigus. Reiß sai pärast 15-aastast haiguse käes piinlemist mõne päeva jooksul just selle sama diagnoosi.
Hiljem täpsustati diagnoosi Churg-Straussi sündroomiks. Haigusele on väga iseloomulik, et astmaga seoses tekkivad probleemid ninaga. Arstid hakkasid Reißi ravima kortisooniga ja mehel läks tunduvalt paremaks. Praegu on mehe tervis juba palju parem, kuigi pidevast lendamisest pidi ta loobuma.
«Tunnen ennast tõesti hästi. Arvestades mis haigus mul on ja missugune on selle haiguse vorm, ei ole mul põhjust kurtmiseks,» ütles mees.