Gripp nõudis seitsmekuuse imiku elu

Foto: SCANPIX

Möödunud aasta lõpus sattus gripiga Tallinna lastehaiglasse ravile seitsmekuune imik, kelle elu arstidel päästa ei õnnestunud.

Terviseameti andmetel oli beebi haigestunud A-gripiviirusesse, mille vastu ta teadaolevalt vaktsineeritud ei olnud. Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul soovitatakse lapsi vaktsineerima hakata kuuendast elukuust.

Saluri sõnul kuuluvad imikud riskirühma vanuse tõttu, kuid oli eelnevalt terve. Ta lisas, et nii väikeste laste puhul on oluline, et neid ümbritsevad inimesed oleksid vaktsineeritud. «Gripivaktsiin ei pruugi küll sada protsenti nakatumise eest kaitsta, kuid ükski intensiivravis gripi tõttu surnud inimestest ei ole meie andmetel olnud vaktsineeritud,» rõhutas ta. Selle kohta, kas grippi surnud imiku lähedased olid vaktsineeritud, terviseametil andmed puuduvad.

Samuti ei ole praegu veel teada, kust laps haiguse täpselt sai. Saluri sõnul levib gripp praegu ühtlaselt kogu Eestis, kusjuures kiiresti levib eelkõige A-gripiviirus, samas kui B-gripiviirus nii nakkav ei ole. «276st laboratooriumis kinnitatud gripijuhust 274-l oli tegemist A-gripiga, ainult kahel korral tuvastati B-gripp,» rääkis Saluri.

Eelmisel nädalal vajas haiglaravi 52 gripiviirusega patsienti, hooaja algusest on hospitaliseeritud gripi tõttu 254 patsienti, teatas terviseamet.

Intensiivravi on gripi tõttu vajanud 18 inimest, neist kaks last – seitsmekuune ja kaheksa-aastane, üks inimene vanuses 57 eluaastat, ülejäänud 15 olid vanemad kui 65 eluaastat. Üks intensiivravile sattunu oli väidatavalt enne terve, teised kuulusid riskirühmadesse. Üldiselt kulgebki gripp Saluri sõnul raskemalt vanemaealistel.

Viie haigla andmetel on gripi tõttu sel hooajal Eestis surnud kokku seitse inimest, kellest kuus olid eakad (vanemad kui 70 aastat). Vanemaealised patsiendid kuulusid kõik gripi suhtes riskirühma, ka neist ei olnud keegi vaktsineeritud.

Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse Eestis keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks.

Endiselt on grippi haigestunute seas enim kuni 15-aastaseid lapsi. Koolilaste seas püsis grippi haigestumine varasema nädala tasemel, mida saab seostada koolivaheajaga.

Oluliselt kasvas haigestumus tööealiste seas, jõudes kuni 37 protsendini. Grippi haigestunute juurdekasv väikelaste hulgas on aeglustunud, kuid jätkuvalt kasvutrendiga.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kõikide haigestumist põhjustavate viiruste hulgas langes pisut, jäädes pidama 60 protsendi juures. Kasvama hakkas teiste viiruste, eeskätt RS- ja paragripiviirusega seotud haigestumiste arv, vastavalt 16 ja 18 protsenti.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi) ülevaade põhineb Tartu Ülikooli kliinikumi, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla, Narva ja Pärnu haigla andmetel.

Terviseameti statistikas kajastuvad kõik arstidelt saadud andmed, kaasa arvatud laboratoorselt kinnitamata gripijuhud, mis on statistikas eraldi välja toodud.