Raviraha raiskamine? Vähiproovidel hakkas kuller kodus järel käima

Kuller tuleb proovile inimesele sobival ajal koju järgele.

FOTO: Wavebreakmedia ltd / Panther Media / Scanpix

Jõulude eel tabas jämesoolevähi sõeluuringuid järjekordne probleem, mistõttu otsustas haigekassa, et roojaproovidel hakkab edaspidi järel käima kuller.

Kui möödunud aasta sügisel aegus hulk jämesoolevähi sõeluuringu käigus tehtud roojaproove sobimatu postiteenuse tõttu, siis 5. detsembril tuli päevavalgele veel üks probleem – ka väljaheidete saatmiseks kasutatud topsid ei sobi.

Haigekassa pressiesindaja Liis Hinsberg sõnul leidis varem kasutusel olnud proovinõude tootja Orion Diagnostica Oy regulaarse testimise käigus, et väljaheide ei pruugi topsikus piisavalt kaua säilida. Kõlbmatute topsikute osalejatele väljastamine sõeluuringus osalejatele lõpetati. Uuringu peatamisest Hinsbergi sõnul siiski rääkida ei saa, sest inimesed, kes olid proovinõu kätte saanud, said selle ka posti panna nii, nagu perearstiga kokku lepitud.

Topsikuid Soomest Eestisse tarninud Mediq Eesti OÜ lahendas olukorra pooleteise nädalaga ja uued, haigekassa sõnul kvaliteetsemad nõud, viidi perearstidele laiali kohe pärast aastavahetust. Kuid ka uutel, tootja andmetele vastavatel topsikutel, on sarnane puudus: postiga saatmiseks ei säili väljaheiteproov neiski piisavalt kaua.

Kallis kulleriteenus

Uuringute jätkamiseks tuli haigekassa välja uue lahendusega. Kui varem olid inimesed roojaproovi posti pannud, siis nüüd saab helistada Omniva kullerile, kes tuleb patsiendile sobival ajal proovile järele kas patsiendi koju või kokkulepitud kohta. Uue logistikalahenduse töötas haigekassa Hinsbergi sõnul välja seetõttu, et ka uutes topsikutes oli proovide säilivusaeg lühem kui nende postiga saatmiseks vajalik. Ta lisas, et enne muudatuse tegemist konsulteeris haigekassa ka perearstide seltsiga.

Perearst Eero Merilind kahtleb siiski, kas kulleri koju saatmine on mõistlik mõte, arvestades, et Eestis napib inimeste ravimiseks vajalikku raha. «Kui meil on tervishoius raha hästi palju, siis võime kulleri koju saata, aga tegelikult oleks mõistlikum kasutada perearstikeskuste partnerlaboreid, sest tavaliselt on proovidele järele tulemine laborite hinna sees,» rääkis ta.

Merilind lisas, et ka patsientidel võiks olla mugavam viia proov perearstikeskusesse, kust sai selle tegemiseks vajalikud vahendid: «Inimesele võib kulleri ootamine olla palju tülikam, kui sobival ajal perearstikeskusest läbi astumine,» arvas ta.

Merilinnu hinnangul võiks välja kuulutada uue konkursi proove tegevatele laboritele, sest praegu on proovide tegemise võimalus vaid Tartu Ülikooli kliinikumil ja Põhja-Eesti regionaalhaiglal, kuid perearstidel on ka teisi lepingupartnereid, kellega võiks koostöö samuti sujuda.

«Täna on see süsteem liiga keeruliseks tehtud. Kindlasti on see protsess hädavajalik ja tervitatav, aga praegune logistika ei ole kõige paremini läbi mõeldud. Perearstide selts on teinud ettepanekuid ja haigekassa on muutnud logistikat, aga minu isiklik arvamus on, et sõeluuring ei toimi veel nii hästi kui võiks. Seetõttu võib nii mõnigi soolevähk veel avastamata jääda,» rääkis Merilind.

Ta lisas, et sõeluuringust on siiski ka juba praegu kasu olnud: «Eelmisel aastal tuli sõeluuringu käigus päris mitu soolevähki välja. Kui inimesed tunnevad kõhus ebamugavustunnet, neil on kõhulahtisuse ja -kinnisuse vaheldumist või väljaheidetes on verd, siis võiks sellest kindlasti perearstile rääkida ja võib-olla õnnestub nii soolevähk ära hoida.»

Hinsbergi sõnul on kullerteenus proovide laborisse toimetamiseks kenasti tööle läinud, kuid tellimusi on seni olnud suhteliselt vähe, sest tegemist on täiesti uue võimalusega. «Meile teadaolevalt toimib kõik praegu hästi ja on inimeste jaoks ka senisest mugavam. Jälgime kindlasti järgnevate kuude jooksul, kuidas uus lahendus toimib. Eesmärk on ikkagi, et see oleks patsiendile mugav ja võimaldaks proovi kiiresti laborisse saata,» toonitas ta. Ühtegi proovi haigekassa andmetel topsidega tekkinud segaduse tõttu aegunud ei ole ja ka testi tulemustes ei ole põhjust kahelda.

Kulud kannab tarnija

Kullerteenus haigekassale siiski suuremaid väljaminekuid ei tähenda, sest selle kulud kannab Mediq Eesti OÜ, kellega haigekassal on leping peitvere testi proovinõude tarnimiseks. «Leppisime nii kokku, sest muudatus tarnes ja logistikas ei olnud tingitud haigekassa tegevustest. Seega võttis Mediq meie hea partnerina muudatusega seonduvad kulud enda kanda,» selgitas Hinsberg.

Mediq Eesti OÜ tegevjuhi Aare Järvelaidi sõnul on Orion Diagnostica Oy ettevõtte hea ja kauaaegne lepingupartner, kelle tooteid on ka varem Eesti turule müüdud, samas kui selliseid probleeme tuleb ikka aeg-ajalt ette. Ta rõhutas, et lahendus on ajutine. «Haigekassaga on sõlmitud leping, mis näeb ette, et maksame proovide transpordi kinni maksimaalselt juuni lõpuni, kuid loodame, et tootja leiab olukorrale lahenduse hiljemalt kevadel.»

Lepingu suurust Järvelaid avaldama ei soostunud. «Tegemist on meie ärilise otsusega. Selle tõttu ei teki lisakulusid ei haigekassale, perearstidele ega kellelegi teisele siin Eesti riigis,» rõhutas ta. Omniva kodulehel oleva hinnakirja järgi maksab väikese paki (maksimaalselt 9 x 38 x 64 cm) ukselt uksele toimetamise teenus 5,5 eurot paki kohta.

2017. aastal on sõeluuringule oodatud:

  • 1955. aastal sündinud ravikindlustatud mehed ja naised.
  • 1956. aastal sündinud ravikindlustatud mehed ja naised.
  • 1957. aastal sündinud ravikindlustatud mehed ja naised.

Soolevähi haigustunnused ehk sümptomid:

  • normaalse roojamisharjumuse muutus s.t pikemat aega kestnud
  • kõhulahtisus või -kinnisus või nende vaheldumine
  • tunne, et roojamisel ei tühjene sool täielikult
  • veri väljaheites või selle pinnal
  • püsiv valu kõhus või pärasooles
  • seletamatu kaalulangus, väsimus, nõrkus

Populaarne

Tagasi üles