Õpilased usuvad, et uimasteid on lihtne kätte saada

Narkootiliste ainete sekka arvatakse aeg-ajalt uusi aineid. Foto: Panther Media/Scanpix

Märgatav osa Eesti 15–16-aastastest õpilastest usub, et uimasteid on lihtne kätte saada. 

Üle poole (55%) Eesti õpilastest vastas, et neil oleks lihtne sigarette kätte saada, kui nad tahaksid. Siin jääb Eesti õpilaste hinnang sigarettide kättesaadavusele keskmiste hulka, kõige sagedamini peeti sigarette lihtsalt kättesaadavaks Tšehhis (80%) ja kõige harvem Rumeenias (37%), kirjutab Terviseinfo. 

Kuigi suitsetamisega katsetamine ja regulaarne suitsetamine on vähenenud viimaste aastate jooksul nii Eestis kui ka teistes riikides, oli Eestis (46%), sarnaselt Läti (47%) ja Leeduga (45%) kõige rohkem õpilasi, kes on alustanud suitsetamisega 13-aastaselt või nooremalt. Euroopa riikide keskmine oli 23%, madalaim oli osakaal Islandil (9%). Suurim muutus on toimunud selles, et kui kakskümmend aastat tagasi oli poiste hulgas kaks korda rohkem suitsetajaid, siis praeguseks on poiste ja tüdrukute vaheline erinevus 5%.

Sigarettide tarvitamisele on lisandunud teiste tubakatoodete tarvitamine, näiteks vesipiip, e-sigaretid ja mokatubakas (snus). Selgus, et ligi pool õpilastest oli vähemalt kord elu jooksul tarvitanud vesipiipu ja e-sigarette, mokatubaka tarvitajaid oli vähem (21%). Kui vesipiibu ja e-sigarettide suitsetamises poiste ja tüdrukute vahel suuri erinevusi ei olnud, siis mokatubaka tarvitamine oli sagedasem poiste hulgas.

Suur osa (73%) õpilastest peab alkoholitoodete kättesaadavust kergeks. Tüdrukute ja poiste vahel erinevust ei olnud. Õpilaste sõnul saadakse alkoholi kõige sagedamini sõprade käest, samuti pakkusid alkoholi vanemad või keegi teine. Ligi kümnendik oli neid 15−16-aastaseid õpilasi, kes vastas, et viimasel alkoholi tarvitamise korral ostis ta alkoholi ise.

Üle poole õpilastest (58%) oli tarvitanud alkoholi ja iga seitsmes (15%) õpilane oli olnud purjus 13-aastaselt või nooremalt. Sarnaselt sigarettide suitsetamisele poiste ja tüdrukute vahel erinevust ei olnud.

Positiivne on see, et viimase kümne aasta jooksul on kahanenud õpilaste hulk, kes on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud alkoholi, 96%-lt 2003. aastal 86%-ni 2015. aastal. Selles uuringus oli Euroopa riikide keskmine 80%, madalaim Islandil (35%) ja kõrgeim Tšehhis (96%). Murettekitav on, et ühel joomiskorral tarvitava alkoholi kogused on Eesti noorte seas suuremad kui Euroopas keskmiselt. Pisut enam kui iga kolmas õpilane (38%) on olnud vähemalt korra elu jooksul nii purjus, et kõikus kõndides, ei saanud õigesti rääkida, oksendas ega mäleta, mis juhtus, ning iga neljas õpilane (26%) on olnud sellises seisundis viimase aasta jooksul.

Kahekümne aasta jooksul on järjest kasvanud 15−16-aastaste õpilaste osakaal, kes on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet. Kõige sagedamini tarvitatakse kanepit. Vähemalt korra elu jooksul kanepit tarvitanud õpilaste osakaal tõusis järsult 2003. aastal ulatudes 24%-ni, mis on jäänud siiani sarnasele tasemele, ulatudes 25%-ni 2015. aastal. Keskmiselt on Euroopa riikide õpilastest 16% tarvitanud kanepit vähemalt korra elu jooksul. Kõige enam oli kanepit tarvitanuid Tšehhis (37%) ja kõige vähem Moldovas (4%). Üldjuhul proovitakse kanepit üks-kaks korda ja sagedamini kanepit tarvitanud õpilaste hulk jääb selles vanuses noorte hulgas üsna madalaks. Kanepi tarvitamine on võrreldes tüdrukutega (21%) sagedasem poiste hulgas (30%).

Muudest ainetest oli sagedamini tarvitatavad ained inhalandid (13% õpilastest on elu jooksul tarvitanud), uued psühhoaktiivsed ained (10%) ning rahustid ja uinutid ilma arsti korralduseta (9%). Uued psühhoaktiivsed ained on narkootilist toimet tekitavad ained, mis jäljendavad seadusega keelatud narkootikume (nt amfetamiin, kokaiin, kanep), ja mida ei ole veel jõutud keelustada. Nende tarvitamise teeb ohtlikuks see, et kuna täpselt ei ole teada, mis ainega on tegemist, siis ei ole võimalik hinnata ka ohtu tervisele. Eesti noorte hulgas oli teiste riikidega võrreldes üllatavalt kõrge uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamise osakaal, mis oli samuti kõrge Poolas (10%) ja kõige madalam Belgias, Taanis, Soomes, Norras ja Portugalis (sarnaselt 1%). Samuti on võrreldes Euroopa keskmisega (vt tabel) endiselt suhteliselt kõrge inhalantide tarvitamine, mis oli kõrgeim Horvaatias (25%) ja madalaim Moldovas (1%). Kui võrrelda rahustite ja uinutite tarvitamist ilma arsti korralduseta, siis see oli Eestis pisut kõrgem Euroopa riikide keskmisest – kõrgeim Poolas (17%) ja madalaim Moldovas (1%).

Kuigi uimastiharidus kuulub Eesti koolide õppekavasse, pööratakse järjest enam tähelepanu järjepidevatele ennetusprogrammidele, mille eesmärk on toetada nii lapsi ja noorukeid kui ka õpetajaid ja vanemaid. Tervise Arengu Instituut on algatanud nt vanemlusprogrammid «Imelised aastad», «EFEKT», «Tark vanem», mis aitavad vanematel lapsi toetada ja riskikäitumist tähele panna. Sageli tuntakse ebakindlust, kuidas lastega uimastite teemal rääkida. Pigem leitakse, et tänapäevases uimastiennetuses ei ole niivõrd oluline eri uimastite kohta teadmiste andmine, vaid enam peaks keskenduma sotsiaalse toimetuleku ja enesekohaste oskuste arendamisele, näiteks suhtlemis- ja läbirääkimisoskused, enesehinnang, enesekehtestamine, vastastikune austus suhetes; mis toetavad samaaegselt mitme riskikäitumise liigi ennetamist, sh uimastite tarvitamist. Samuti on oluline usalduslik suhe lapsega, selgete reeglite olemasolu ja nende järgimine. Vanemate puhul on oluline aktiivne osavõtt lapse elust, et teataks, kus ja kellega nende laps aega veedab. Suhete loomine teiste vanematega, et leppida kokku sarnastes reeglites, aitab luua sarnaseid hoiakuid ja toetab uimastite tarvitamise vähendamist.

Noorukid on uudishimulikud ja otsivad uusi elamusi, seega on ainuüksi keeldude ja hirmutamisega keeruline nende käitumist mõjutada. Pigem peaks leidma alternatiive huvitegevuste või sportimise näol, kaasates vanemaid ja kogukonda noorte tegevustesse. Kui õnnestub edasi lükata alkoholi ja sigarettide tarvitamise alustamist, lükkame tõenäolisemalt edasi ka teiste uimastitega katsetamist, sest alkoholi ja tubakatooteid võib pidada n-ö ukseks narkootiliste ainete maailma. Lükates edasi uimastite tarvitamise alustamist, saab vähendada kahju kesknärvisüsteemile ja ajule, ühtlasi vähendades võimaliku sõltuvuse väljakujunemise riski, mis on seda suurem, mida nooremana uimastit tarvitama hakatakse.

2015. aastal vaadeldi Euroopa koolinoorte uuringus Eesti 15−16-aastaste kooliõpilaste sigarettide, alkoholi ja narkootikumide tarvitamise levikut ning uimastite tarvitamisega seotud tegureid. 

Küsitlus oli osa iga nelja aasta järel tehtavast Euroopa koolinoorte alkoholi ja uimastite tarvitamise uuringust (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs − ESPAD).

Üle Euroopa küsitleti enam kui 96 000 õpilast 35 riigist. Riikidevahelise võrreldavuse tagamiseks kasutati ühesugust küsimustikku ja metoodikat. Andmeid on kogutud nüüdseks juba alates 1995. aastast ning selleks, et saaks jälgida võimalikke muutusi ajas, on küsimused püütud hoida võimalikult sarnased. Eesti koolidest osales üle 2000 õpilase 119 koolist, küsimustikule vastati tundide ajal ja anonüümselt. Osalesid nii eesti kui ka vene õppekeelega koolide 8. ja 9. klassi õpilased.