Eesti inimesed viirustest: algul oli palavik 37,5, pärast juba üle 40

Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Gripi või muu viirusega toimetulekuks püütakse leida eri võimalusi: pistetakse sibulad soki sisse, küüslauk padja alla, minnakse köhides tööle või palutakse telefoni teel haiguslehte. 

Gripp kerib palaviku üles

Neljapäeval, päev enne jõululaupäeva ärkas Hille elukaaslane kõrge palavikuga ja tundis, et abaluude juurest valutab. Mees arvas, et küllap ta oli trennis üle pingutanud. «Kannatas palaviku ära ja läks ilusti tööle, sest nina vett ei jooksnud ja köha ka polnud,» kirjeldas Hille mehe seisundit.

Laupäeva hommikul ärkas aga palavikuga ka nelja-aastane peretütar. Lapsel oli tekkinud ka köha ja palavik hakkas kiiresti tõusma. «Alguses oli 37,5, tunniga oli tõusnud 38 peale, seejärel 39 ja 40,5,» lausus ema.

Nii kõrge palavik tegi Hillele muret. Tema muidu energiline laps jäi teleri ees magama ja nägi väga väsinud ja elujõetu välja. Ema suhtles vennaga, kes oli teatanud, et tänavune ühine jõulusöömaaeg jääb ära, sest nende pere on haigestunud grippi. Ka neil olevat tõusnud kiiresti kõrge palavik ning tekkinud köha. «Vend soovitas, et minge kindlasti EMO-sse, siis saate õiget rohtu ja kiiremini terveks,» rääkis Hille.

Nii mindigi EMOsse, kus tehti kindlaks, et mõlemal haigestunul on A-gripp, mida saab ravida Tamifluga. Laps paranes kiiresti. «Teisipäeval juba ei olnud enam palavikku, saime selle kiiresti alla tänu rohule,» rääkis Hille. Köha kimbutas last umbes nädala.

Grippi selleks ajaks juba kauem põdenud Hille elukaaslasele öeldi, et rohtu pole mõtet välja kirjutada, sest küllap läheb haigus ise üle. Seepeale läks pere ka nakkuskliinikusse, kust õnnestus saada siiski ka elukaaslasele rohtu, mida soovitati võtta küll pigem profülaktikaks. Mehel võttis paranemine kauem. Hille arvates võiski see tulla sellest, et ta ei saanud kohe rohtu.

Naine ise grippi ei jäänud. Talle pakuti tööl võimalust end selle haiguse vastu tasuta vaktsineerida ning nii õnnestus tal gripist pääseda.

Nõrk immuunsüsteem

Tiina on praeguseks haige olnud üle kolme kuu, oktoobrist saati. Tal on õnnestunud vahepeal küll umbes nädalaks või kaheks terveks saada, kuid peagi hakkab kurk jälle valutama ja kehatemperatuur tõuseb tavapärasest kõrgemale. Naist kimbutavad tihti köha, pea- ja liigesevalu ning kõrge palavik. Samuti on pidevaks saatjaks põletik, mille vastu on perearst viimase kahe kuu jooksul kolm korda antibiootikumid välja kirjutanud.

Perearsti juures on ta kolme kuu jooksul käinud viis-kuus korda, kuid lahendust pidevale haigestumisele pole saanud. Talle on tehtud nii kopsu- kui ka südamepildid, kuid need on olnud korras. Konkreetseid diagnoose naisele pandud ei ole. «Perearst on pakkunud, et mul on tugev krooniline nohu, mis põhjustab teisi sümptome,» rääkis naine. Ta on püüdnud end ravida nii kõikvõimalike retseptita kättesaadavate rohtudega kui ka koduste vahendite, näiteks köhatee või sinepipulbriga jalavannidega. Perearst on soovitanud tal võtta vitamiine ja immuunsust tugevdada. «Ma olen kõike proovinud, mul pole reaalselt enam midagi teha,» tõdes ta.

Varasematel aastatel pole Tiina nii sageli haige olnud. «Eks ma loodan, et see on tõesti lihtsalt nõrk immuunsussüsteem ja see, et ma töötan lasteaias, aga kardan hullemat, aga keegi ei võta seda tõsiselt,» lausus ta.

Haigena tööle

Poolteist nädalat tagasi tundis Mari kurgus kipitust. «Nii kui valu tundsin, hakkasin kohe küüslauku sööma, meega pärnaõieteed jooma, soojade sokkidega magama ja igal pool salliga käima,» rääkis ta. Teed juues püüdis ta ära hoida tugevaid köhahooge ja suuremat kurguvalu.

Viis päeva hiljem pidi ta siiski alla vanduma, sest algasid köhahood. Selleks, et öösel ka magada saaks, pistis ta sibulad sokkidesse. «See täiesti aitas ja köha oli läinud, vähemalt nii kauaks, kuni läksin hommikul õue, et tööle minna,» kiitis naine alternatiivset meetodit. Nüüd püüab ta tööl köha pärnaõietee joomisega alla suruda.

Avatud kontoris tööl käib ta edasi, sest ei tunne end nii haigena, et peaks kodus olema. Ka perearsti juurde minekut ta praegu vajalikuks ei pea. «Seal on vist praegu pikad järjekorrad ja ilmselt kirjutaks ta lihtsalt mingi ravimi välja, mida ma unustaks võtta,» rääkis Mari. 

Haigusleht telefoni teel  

«Mul oli hästi tugev nohu, silmad jooksid vett, kõrge palavik ja köha,» rääkis Janeli, kellel pole tavaliselt kunagi kõrget palavikku. Haigus niitis naise nädalaks ja sundis ka töölt koju jääma. Kuna Janeli perearst asub teises linnas, helistas ta arstile ja kurtis muret. Tohter tal vastuvõtule kohale tulla ei käskinud, jagas soovitusi telefoni teel. «Grippi ta ei kahtlustanud, sai kohe aru, et on pigem nn külmetus, praegu on selline aeg,» tõdes ta.

Janeli tundis end loiult, enesetunne oli halb. Ta üritas ravida end pigem koduste vahenditega, jõi palju teed, loputas nina meresoola lahusega ning hoidis ka küüslauku nädal aega padja all, nii et kogu tuba lõhnas selle järele. Köhast sai ta lahti üsna kiiresti, kuid palavikust ei olnud nii lihtne vabaneda, see kadus haiguse sümptomitest viimasena.

Gripi levik

Gripi levikut hindab terviseamet Eestis laialdaseks ning haigestumise intensiivsus on keskmine. Kõige rohkem on gripihaigete seas kuni 15-aastaseid lapsi. Järjest enam jääb aga grippi ka tööealisis inimesi. Väikelaste seas on haigestunute juurdekasv küll aeglustunud. Eelmisel nädalal vajas gripi tõttu haiglaravi 52 inimest, viie haigla andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal seitse inimest. Kuus neist olid vanemad kui 70 eluaastat ja üks 7-kuune laps.

Lisaks gripile levivad praegu hoogsalt ka RS- ja paragripiviirus.

RS-viirusesse nakatuvad pigem imikud ja kaheaastased lapsed, kellel võib see kulgeda kõige raskemalt. Ka üle 65-aastastel on oht see haigus raskemalt läbi põdeda. Sellest viirusest annab lastel märku tavaliselt kõrge palavik, söögiisu kadumine ja nohu. Viiruse peiteaeg jääb tavaliselt nelja kuni kuu päeva vahele. 1-3 päev pärast viirusega nakatumist hakkab laps tavaliselt köhima ja tal on raske hingata.

Paragripiviiruse tunneb ära valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja köha, võib tekkida ka gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe tavaliselt nädalaga mööda, vaid vaevab inimest kauem, selle raviks eriravimeid pole.

Loe siit ka perearsti õpetussõnu, kuidas haigusi eemal hoida, mida haigeks jäädes teha või kuidas käituda.