Arstid: hambaravihüvitise kord rikub ettevõtlusvabadust ja patsiendi valiku õigusi

Enamik Eesti hambaarste pole nõus riigi poolt pakutud hindadega tööd tegema. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Eesti Hambaarstide Liit palub õiguskantsleril kontrollida kas aasta lõpus vastuvõetud hambaravihüvitise korra kehtestanud seadus vastab põhiseadusele, kuna see piirab patsientide vaba valiku õigust ja ettevõtlusvabadust.

Hambaarstide kiidavad riiki, et sellest aastast on otsustanud hakata maksma hambaravihüvitist, seisab liidu kirjas õiguskantslerile. Samas leiab liit, et hüvitise maksmise kord rikub nii ettevõtlusvabadust kui ka üksikisiku põhiõigusi. See aga tähendab omakorda põhiseadusega vastuollu minekut.

Ravikindlustusseaduse muudatus annab tervise- ja tööministrile õiguse kehtestada nende teenuste loetelu, mille eest haigekassa hambaravihüvitist tasuma hakkab. Samas ei vasta liidu sõnul haigekassa 2017. aastaks arvutatud piirhinnad turul kehtivatele hindadele. Uued piirhinnad on liidu sõnul kohati odavamad kui kümne aasta taguses tervishoiuteenuste loetelus.

«Hambaraviteenuse piirhindade odavnemine olukorras, kus kõik sisendid (materjal, tööjõukulud, ruumide rent, laboriteenused, jne) kallinevad ja administratiivsed nõuded hambaraviteenusele osutamiseks järjest karmistuvad, piiravad ettevõtlust,» leiab liit.

Arstid toonitavad, et hambaraviteenust osutavad Eestis eraettevõtted, kes ei saa riigipoolset toetust tegevuse osutamiseks ning investeeringute tegemiseks. Investeeringud on vajalikud tänapäevase ning kvaliteetse hambaravi säilitamiseks. Vaba konkurents, pakkumus ja nõudlus reguleerivad turul kehtivaid hindu.

Haigekassa uute piirhindade rakendamisel pole hambaraviteenuse osutajatel enam võimalik teha investeeringuid uutesse seadmetesse ega väljaõppesse, mis lõppkokkuvõttes mõjutab teenuse kvaliteeti. «Hea kvaliteediga terviseteenus on aga põhiseaduses määratud üksikisiku põhiõigus,» kirjutas liit õiguskantslerile. Pikemas perspektiivis viib alarahastatud hambaraviteenuse kehv kvaliteet selleni, et tüsistuste kasvu tõttu ravivajadus ja kokkuvõttes ka ravimaksumus hoopis suurenevad.

Liidu hinnangul piiratakse selle seadusega hambaraviteenuse kättesaadavust ja patsientide vaba õigust valida endale meelepärane hambaarst, kuna reaalsetele kuludele mittevastavate piirhindade tõttu ei soovi hambaarstid haigekassaga täiskasvanute hambaravi rahastamise lepinguid sõlmida.

«See aga takistab hambaravihüvitist soovivate patsientide vaba tervishoiuteenuse osutaja valikut, mille tagajärjel hambaraviteenuse kättesaadavus kokkuvõttes hoopis väheneb,» kirjutab liit.

Kuna seaduse eelnõu menetlemisel pole hambaarstide liidu korduvaid ettepanekuid arvestatud, palub liit õiguskantsleril kontrollida, kas seaduse väljatöötamisel on lähtutud hea õigusloome tavast tulenevatest kohustustest.