Kuidas silmi moodsa elu nuhtluse eest kaitsta?

Õige tööasend säästab silmi ja aitab vältida väsimusega kaasas käivat kehva tuju.

FOTO: Andriy Popov / Panther Media / Scanpix

Ekraanist tingitud silmade pinge on üha sagedamini esinev töötervishoiu probleem, mistõttu tasub teada, kuidas silmi säästa.

Silmade ülepinge tagajärjeks võib olla nende väsimine, kuid ka näiteks laugude tõmblemine ja silmade punetus, kirjutab Elo Olonen portaalis Terviseuudised. Selleks, et silmadele appi tulla, oleks kuvariga töötades vaja igal aastal optomeetristi juures kontrollis käia.

Töö juures tuleks mõõta töökoha valgustust ja ekraani kaugust silmadest, vähendada valgusräigust, seadistada ekraan (see on sageli inimestel täiesti tegemata), pilgutada teadlikult rohkem silmi ja tegelda kuiva silma sündroomiga, kui see on tekkimas, teha silmaharjutusi ja sagedasi pause.

Töökoht tuleks planeerida nii, et ekraan pole liiga kõrgel, sest otsevaatamine ei ole silmadele hea. Silmade kõrgus peaks olema ekraani ülemine serv, mitte keskpunkt.

Seadista ekraani eredus ja kontrast selliseks, et see oleks sobiv ruumi valgustingimustega. Veendu, et ekraani pind oleks puhas. Teksti suurus peab olema sobilik mugavaks lugemiseks. Vali värvid, mis on silmadele head. Kontrasti mõttes on parim valge taust ja mustad tähed.

Ekraani kaugus silmadest võiks olla käepikkus, 60–70 cm, suurema ekraani puhul veelgi kaugemal. Kui on sülearvuti, siis on kaugus väiksem. Seda, et arvutiekraan kahjulikku kiirgust kiirgab, ei ole tarvis karta. Küll aga kiirgab sellest valgust, mis on silmadele väga oluline.

Ekraaniga töötades võiksid pausid moodustada kümme protsenti tööajast ja neid tuleks teha iga 20 minuti tagant. See on efektiivsem kui üks pikem paus pikema töötamise järel. Pausiks võib olla ka kaugele vaatamine, näiteks kella või kalendri silmitsemine. Oluline on, et kaugel olevat objekti tajutakse selgena.

Populaarne