USA riikliku terviseinstituudi teadlased leidsid oma värskes uuringus, et mobiiltelefon mõjutab juba vähem kui tunniajase kasutuse järel ajutegevust. Samas ei oska teadlased öelda, kas taolisel mõjul on ka ohtlikke tagajärgi.
Värske uuring: mobiili kasutamine mõjutab ajutegevust
Uuringu tulemused avaldati läinud nädalal, kuid katsetega alustati juba 2009. aastal. Katsetes osales kokku 47 inimest ja skaneerimise abil mõõdeti nende aju glükoosi ainevahetust, mis on aju aktiivsuse markeriks, vahendas NYTimes.com.
Iga katseisik pidi läbima kaks katset. Esimeses katses pandi neile 50 minutiks mõlema kõrva juurde väljalülitatud telefon, ajutegevust jälgiti samal ajal skaneerimise abil. Teises katses oli üks (parema kõrva juures olev) telefon sisselülitatud ja sellele tuli eelnevalt lindistatud kõne. Et vältida audiostimulatsiooni mõju ajule, oli heli kõne ajal maha keeratud.
Selgus, et sel – kas telefon on kõrva ääres sisse- või väljalülitatud olekus – pole aju ainevahetusele üldiselt kuigi olulist mõju. Samas registreerisid teadlased seitsmeprotsendilise aktiivsuse tõusu aju selles osas, mis oli sisselülitatud mobiili antennile kõige lähemal.
Uuringu teinud teadlasterühma juhtis doktor Nora D. Volkow. Tema sõnul tuleb antud uuringu tulemuste interpreteerimisega olla ettevaatlik – seda, kas taoline muutus aju ainevahetuse aktiivsuses võib tuua ka mingeid tagajärgi, on veel vara öelda.
Samas pidas Volkow uuringut oluliseks, kuna see osutab sellele, et inimese aju on mobiilidest tulenevatele väikestele kiirguskogustele siiski tundlik. «See toonitab ka vajadust teha uuringuid, mis vastaksid küsimusele, kas taolisel korduval stimulatsioonil on või ei ole viie, kümne või 15 aasta järel pikaajalisi tagajärgi,» lausus ta.
Küsimuses, kas mobiiltelefonide kasutamine võib olla ohtlik inimese tervisele või mitte, pole seni teadlaste ega ka erinevate huvigruppide seas üksmeelt. Leidub nii uuringuid, mis kinnitavad mobiilikasutajate kõrgenenud vähiriski, kui ka töid, mis mobiilikasutuse ja vähiohu vahelist seost ei kinnita.