Läti kuulutas välja gripiepideemia, Eesti seda ei tee

Haigena tuleks jääda koju, mitte minna tööle. Foto: Panther Media/Scanpix

Läti haiguste ennetamise ja tõrje keskus kuulutas välja selle talve gripiepideemia, sest neljas linnas teatati enam kui sajast gripijuhtumist 100 000 elaniku kohta.

Kõige rohkem esines grippi Jekabpilsis, kus oli 100 000 elaniku kohta 194,7 juhtu, kirjutab LETA. Gripiepideemiaks nimetamise läve ületasid samuti Jurmala, Riia ja Liepaja linna haigusjuhtude arv. Uusi grippi haigestumisi registreeriti eelmisel nädalal veel Daugavpilsis, Jelgavas ja Ventspilsis.

Kokku viidi Lätis eelmisel nädalal haiglasse 102 grippi põdevat inimest, neist 88 Riias. Sel gripihooajal on naaberriigis selle haiguse tõttu hospitaliseeritud 102 inimest.

Eesti terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul pole põhjust Eestis gripiepideemiat välja kuulutada. «Meil on tavapärane hooajaline haigestumine koos oma tõusude ja langustega,» tõdes ta.

Eestis on varasematel aastatel esinenud küll nn gripivaheaegu, mil õpilaste ja õpetajate haigestumise tõttu suletakse koole, kuid sel gripihooajal pole ka selleks vajadust olnud. Nimelt jäi esimene suurem gripi kõrghetk paari nädala eest lõppenud koolivaheajale. Praegu on laste haigestumine teiste vanusegruppidega võrreldes üsnagi tagasihoidlik. Lapsi on hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute seas 34 protsenti. Samas ei välista Saluri, et tulla võib uus gripilaine, sest gripihooaeg kestab reeglina umbes märtsikuuni. Koolide sulgemise üle otsustavad aga koolid ning kohalikud omavalitsused.  

Euroopa andmebaasist Läti statistikat vaadates tõdes Saluri, et haigestumine naaberriigis küll kasvab, aga olukord pole hull. «Lätis ei saa rääkida hullemast olukorrast kui Eestis,» lisas ta. Saluri sõnul on Lätis epideemia väljakuulutamine seotud seadusandlusega ning puudutab haiguslehti ja -hüvitist.

Saluri lisas, et kuna Eestis mingeid lisameetmeid ega tervishoiu ümberkorraldust haigestumise tõusu korral ei rakendata, siis Eesti terviseamet ei kuuluta välja ka epideemiat. Eestis hinnatakse haigestumise intensiivsust, tegemist on naaberriigist erineva lähenemisega. «Me hindame haigestumise intensiivsust teatud kriteeriumite alusel,» rääkis Saluri ja lisas, et intensiivsus on kas madal, keskmine, kõrge või väga kõrge. Praegu on haigestumise intensiivsus Eestis hinnatud keskmiseks.

Kõrge oli intensiivsus ainult seagripi pandeemia ajal, 2009.–2010. aastal. Eestis oli siis haigestunuid ühes nädalas üle 13 000. Sel ajal andis riik lisaeelarvest juurde raha, et teha rohkem teavitustööd, osta vaktsiini uue gripiviiruse vastu ning tõsta laborite suutlikkust enamate analüüside tegemiseks. Suuri muutusi igapäevaelus epideemia kaasa ei toonud. Terviseamet soovitas muu hulgas ära jätta suurüritused, eriti kui need olid suunatud lastele.