Eesti tuntuim epidemioloog: ka tänavune gripp on raske haigus

Kuulo Kutsar

FOTO: Erik Prozes

Epidemioloog Kuulo Kutsari sõnul ei erine tänavune gripp praegustel andmetel oluliselt eelmistel aastatel Eestis levinud gripist, kuid sellegipoolest on tegemist raske haigusega.

«Käesolev gripihooaeg ei erine paljudest eelnevatest aastatest. Muude nakkushaiguste osas on täiesti tavapärane pilt,» kinnitas Kutsar. Tema sõnul domineerivad novembri teisest poolest peale A-gripiviirusnakkus ja muud ülemiste hingamisteede viirusnakkused, samas kui muud nakkushaigused levivad vaid veidi rohkem kui eelmisel aastal – eeskätt puudutab see kampülobakterenteriiti ja noroviirusnakkust.

Kutsar rõhutab, et sageli ei oska inimesed nakkushaigustel vahet teha. «Tavainimene peab kõhugrippi sageli gripiks, aga niisugust haigust nagu kõhugripp ei ole sisuliselt olemas, vaid see on täiskasvanutel peamiselt noroviirusnakkus ja lastel rotaviirusnakkus.»

Pisut võib imestama panna see, et Eestis jätkub ka talvel puukborrelioosi registreerimine, kuid Kutsari sõnul ei tähenda see siiski, et puugid ka talvel aktiivsed oleksid. «Talvel puugid magavad ja inimesed ei nakatu. Kuna seda haigust registreeritakse enamasti tagantjärele, siis puukborrelioosi registreerimine talvel tähendab seda, et diagnoosimise ja ravi alustamisega on tegelikult hiljaks jäädud,» selgitas Kutsar.

Gripi ja kliima seos on vaid kaudne

Kutsari sõnul on grippi haigestumise kõrgpunkt olnud tavaliselt veebruaris, mis tähendab, et ka tänavu võib gripp kujuneda tavapärasest kurjemaks ja kiiremini levivaks haiguseks.

Ilmastiku seos haiguste levikuga on epidemioloogi sõnul siiski üksnes kaudne. «Madal temperatuur, külm ilm, tugev tuul ja kõrge niiskus, mis meil Eestis on tavalised – kõik see võib mõjutada elundite talitust inimese organismis,» rääkis Kutsar. Ta toonitas siiski, et ei saa väita, et ilm kahjustab immuunsüsteemi, sest see on paljudest elunditest koosnev süsteem ja igaüht neist võib ilmastik mõjutada. Elundite talituse mõjutamise kaudu võib nõrgeneda ka organismi vastupanuvõime haigustekitajate suhtes.

«Teisest küljest on olemas kogemus, et kui õhurõhk tõuseb, ilm läheb külmemaks ja niiskus väheneb, siis tunnevad inimesed end paremini ja haigestuvad vähem viirushaigustesse,» selgitas Kutsar. Ta lisas, et eriti tundlikud on ilma muutumise suhtes väikelapsed, vanemad ja krooniliste haigustega inimesed. Näiteks mõjutab ilm tugevalt südame- ja kopsuhaigusega inimesi, nemad on just see inimeste rühm, kes põevad kroonilisi haigusi raskelt.

«Seos kliima ja inimeste tervise vahel ei ole kunagi olnud päris kindel. Eriti kui püüda välja selgitada, kas mingi kliimategur mõjutab otseselt viirusi, siis sellist kinnitust otseselt saadud ei ole,» rääkis Kutsar. Ta lisas, et teada on siiski, et bakterid ja viirused säilivad madalal temperatuuril paremini kui kõrgel. Seetõttu on gripp ja gripitaolised haigused sesoonsed ehk hooajalised haigused – need levivad rohkem talvel, kui temperatuur langeb miinuskraadideni, ja vähem suvel. Kutsar lisas, et tänaseks on leidnud kinnitust emade-vanaemade paljukasutatud soovitus lastele külma talveilma puhul: «Pane soojalt riidesse ja ära ahmi külma õhku sisse!» Nimelt paljunevad ülemiste hingamisteede ja nina limaskesta põletikku esile kutsuvad rinoviirused sageli kõige paremini temperatuuril +32–33 ⁰C – just selline ongi külma ilmaga ninas ja kopsutorudes olev temperatuur.

Rändlinnud võivad kaasa tuua linnugripi

Kindel ja tõestatud on ka see, et just rändlindudega levib tavaliselt linnugripiviirus. «See, et linnugripiviirus inimesele ohtlikuks muutub, on sageli aja küsimus,» rääkis Kutsar. «Rändlinnud nakatavad kohalikke metslinde ja farmilinde. Neilt saavad viiruse jahimehed ja farmide töötajad, kes levitavad viirusi edasi teistele inimestele.»

Kutsar selgitas, et seni kuni nakkushaigus levib üksnes loomade või lindude seas, on see looma- või linnuhaigus, mille suhtes inimesel on liigibarjäärikaitse. See tähendab, et haigus inimestele üle ei kandu. Kui aga selline näiliselt ohutu viirus näiteks kanadelt farmitöötajatele üle kandub, võib ta vahetada geneetilist materjali, muteeruda, inimese organismis kohaneda ja omandada võime inimest nakatada. «Mida rohkem ja sagedamini linnugripiviirus inimeste sekka satub, seda kiiremini ta tavaliselt inimesele haigustekitajaks muutub,» rääkis epidemioloog.

Vaktsiin ei pruugi gripi vastu alati kaitsta

Kuigi vaktsineerimine vähendab oluliselt tõenäosust grippi haigestuda, ei pruugi see alati grippi ära hoida. «Mõnel aastal ei vasta vaktsiinis olevad vaktsiinviirused sellele, mis tegelikult inimeste seas ringlevad,» selgitas Kutsar. Viimastel aastatel on vaktsiini koostises olevate viirustüved tema sõnul siiski tegelikult ringlevatele viirustele üsna hästi vastanud.

Gripivaktsiine täiendatakse pidevalt. Kui veel mõne aja eest kasutati ainult kolmevalentseid vaktsiine, milles oli kaks A-gripiviirust ja üks B-gripiviirus, siis nüüd kasutatakse ka neljavalentset vaktsiini, milles on lisaks veel üks B-gripi vaktsiinviirus. Mida rohkem viirusetüvesid vaktsiinis on, seda paremini see kurja haiguse vastu kaitseb.

Sageli saab saatuslikuks kehv hügieen

Kuigi haiguste vastu aitab ka näiteks organismi aastaringne karastamine, ei saa Kutsari sõnul nakkushaiguste vältimisel üle ega ümber korralikust hügieenist. «Kõik algab käte pesemisest. Ameerika Ühendriikides tehtud uuringud näitavad, et seal peseb vaid viis protsenti elanikest käsi nii, nagu neid peaks pesema,» rääkis Kutsar.

Kuna haigustekitajatega on tavaliselt saastunud väga mitmesugused objektid, näiteks ukselingid, liftinupud, arvuti klaviatuur, pangaautomaatide klahvid, ühissõidukite käsipuud, siis tuleks koju jõudes käsi pesta sageli ja piisavalt põhjalikult. Muuseas, väliskolleegid on näidanud, et haigustekitajaid võib leida ka restoranide ja muude söögikohtade menüükaartidelt, mistõttu seal tuleks enne sööki käsi pesema minna pärast seda, kui tellimus on ära antud ja menüü käest pandud.                                                                                         

Kindlasti ei tohiks saastunud pinnaga kokku puutunud käega nägu puudutada, sest nii kannab inimene endalegi märkamata ise haigustekitajad silma, ninna või suhu. Teadaolevalt katsub täiskasvanud inimene tunni jooksul oma nägu keskmiselt 16 korda. See harjumus on viiruste ja bakterite levikuks lausa suurepärane,» hoiatas Kutsar.

Sageli tehakse epidemioloogi sõnul viga ka käte kuivatamisel. «Kindlasti tuleb käte kuivatamiseks kasutada paberrätikuid. On näidatud, et puhurkuivatiga kuivatades levivad haigustekitajad paberrätikuga võrreldes 1300 korda intensiivsemalt. Halvasti pestud käte ja neilt haigustekitajaid õhku paiskava puhuri kaudu  levivad nakkused väga efektiivselt,» rõhutas epidemioloog.

Samuti tuleks Kutsari sõnul vältida ka teise inimesega sama käterätiku kasutamist. Ohutud ei ole ka ringlevate rätikutega kätekuivatid. Kui paberrätikuid käte kuivatamiseks ei ole, siis sobivad selleks ka puhtad nina- või tualettpaberrätikud.

Spordiklubisse minnes tasuks aga oma matt kaasa võtta, sest pealiskaudsest desinfitseerimisest ei pruugi haiguste leviku piiramiseks piisata. Käsi tuleks pesta ka kohe pärast trenažöörilt tulekut. «On näidatud, et vähemalt 60 protsenti spordiklubide masinate pindadest võib olla vähem või rohkem haigustekitajatega saastunud,» rääkis Kutsar.

Kaasinimeste tervise kaitseks on epidemioloogi sõnul väga oluline pärast pihku aevastamist kohe käed ära pesta või – mis veelgi mõistlikum – aevastada üleriide varrukasse.

Kõiki neid hügieenireegleid peaks Kutsari sõnul võimalikult palju ja hoolega järgima ka lapsed – nii kodus, lasteaias kui ka koolis. «Ilmale tulles puutub laps kokku sadade tuhandete haigustekitajatega. Tal ei ole vaja neid lasteaiast ega koolist juurde koguda, sest ta puutub nendega niigi palju kokku,» rõhutas epidemioloog.

Nii täiskasvanud kui ka lapsed peaksid aga hoiduma haigena tööle, lasteasutusse või kooli minemisest, sest vastasel korral seab inimene ohtu nii enda kui ka teiste tervise. Eriti ohtlik on see aga siis, kui ta töötab või viibib kehva ventilatsiooniga ruumides, sest seal levivad nii viirused, bakterid kui ka haigustekitavad seened väga kiiresti. «Tööandjana saadaksin nakkushaiguse tunnustega inimese kiiresti tagasi koju,» soovitas Kutsar.

16 soovitust nakkushaiguste vältimiseks:

  1. Pese korralikult käsi!
  2. Kasuta käte kuivatamiseks ühekordset paberrätikut.
  3. Loobu käte surumisest ja kallistamisest.
  4. Hoia end võimalusel haigetest või haiguskahtlusega inimestest 1,5–2 meetri kaugusele.
  5. Ära katsu kätega nägu.
  6. Käi võimalikult vähe pidudel, koosolekutel ja teistel koosviibimistel.
  7. Haigena püsi ise ja hoia lapsed kodus, sest nii säästad nii enda kui ka kaasinimeste tervist.
  8. Haigena ja haiguskahtlusel kaitsemaskita tööle tulla on kolleegide suhtes kuritegelik! Kui kaitsemask niiskub, tuleks seda vahetada.
  9. Nohuse nina pühkimise järel pane paberrätt eraldi kilekotti ja sulge see korralikult.
  10. Poes puu- või juurvilju valides kasuta kilekotti või võimalusel seal olevaid kilekindaid.
  11. Trennis kasuta oma matti ja pese käsi pärast trenni lõpetamist.
  12. Söögikohtades pese käsi pärast tellimuse sisseandmist ja menüü käest panemist.
  13.  Maga piisavalt, sest unepuudus mõjutab organismi vastupanuvõimet.
  14. Kui ei ole kindel, missuguse haigustekitajaga nakatunud oled, siis palu perearsti, et ta laseks teha laboratoorse uuringu.
  15. Parim viis grippi haigestumise vältimiseks on vaktsineerimine.
  16. Hoolitse oma tervise eest! Kui organism on tugev, saab inimene haigustest palju kergemini jagu.

Populaarne

Tagasi üles