«Kui soojalt tuleks end külma ilmaga riidesse panna? Mõni käib poolpaljalt ringi ja teine mässib end jällegi kampsunitesse ja sallidesse nagu kubujuss? Kust läheb mõistlikkuse piir?» küsib lugeja.
Lugeja küsib: kust läheb talvel riidesse pannes mõistlikkuse piir?
Vastab Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku arst Ene Kivirüüt.
Kui jalad on soojas, siis on nina lahti. Kui jalad külmetavad, siis saab inimene nohu. See ei tähenda aga, et üksnes soojad saapad peletavadki haiguse eemale. Kui pea on paljas ja salli ei ole, siis saab närvipõletiku ikkagi.
Riidesse tasuks end panna vastavalt ilmale. Mõistlikkuse piiri peaks iga inimene ise leidma. Konkreetselt mitu kampsunit, mitu mütsi pole arstil võimalik öelda, aga põhimõtteliselt võiks end riidesse panna matkajate õpetuse järgi – riietus olgu kihiline nagu sibula koored. Vajadusel saab ära võtta ja juurde panna.
Kui ilm on külm, siis tuleks pähe panna müts, kaela sall ja kätte kindad. Sellest, kui mütsi asemel panna pähe peapael või kõrvaklapid, suurt kasu ei ole, sest külma eest tuleb kaitsta ikka tervet pead. Sageli arvavad inimesed küll, et nii kaitsevad nad kõrvu, kuid kõrvavalu saab tavaliselt alguse ninast, mis läheb nakkushaiguse tõttu kinni.
Samas ei tohiks end ka liiga soojalt sisse pakkida. Kui nooremad inimesed kipuvad haigeks jääma just selle pärast, et käivad poolpaljalt ringi, siis eakamad panevad sageli jällegi liiga palju riideid selga. Siis lähevad nad poodi või mõnda teise sooja kohta, kus ei ole kombeks üleriideid seljast võtta, kuumenevad üle ja hakkavad higistama. Sarnaselt võib see juhtuda ka noorema inimesega, kes näiteks õues kiiresti liigub, aga on selleks liiga soojalt riides. Kui riided on seljas märjad ja oled ise higine, siis piisab külmetamiseks ka sellest, kui vaid natukene tuult saad.
Seega tuleks nii noortel kui ka eakamatel valida optimaalne riietus, nii et õues külm ei hakka ja liiga palav ei ole. Pikemaks ajaks sooja ruumi minnes tuleks aga riideid seljast vähemaks võtta.