Mida peaks teadma D-vitamiini kohta?

Foto: Pixabay

Miks on D-vitamiin ehk päikesevitamiin nii oluline ja mis võib olla tagajärjeks, kui inimesel on organismis kestev D-vitamiini defitsiit, räägib Apotheka apteeker Kerli Valge. 

D-vitamiini puhul on tegemist tugeva steroidhormooniga. D-vitamiini retseptoreid on paljudes kudedes ja organites, enam kui 200 geeni sisaldavad D-vitamiinile reageerivaid elemente. Nii on D-vitamiini puudust seostatud mitmesuguste vähkkasvajate kõrgema esinemissagedusega, aga ka südameveresoonkonna haiguste ja autoimmuunhaigustega. D-vitamiinil on ülioluline roll kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonil. D-vitamiini vaeguse korral langeb kaltsiumi imendumine soolest, mistõttu ei suuda organism ennast piisavalt kaltsiumiga varustada. See võib põhjustada väga erisuguseid terviseprobleeme: luud hõrenevad ja kaotavad mineraalset tihedust, hambad kaotavad tugevust ja lagunevad, lihaste – seejuures ka südamelihase – funktsioon halveneb.

Eestis on viimastel aastatel suurendatud igapäevase D-vitamiini tarbimissoovitusi: täiskasvanutel soovitatakse võtta iga päev 10 mcg (400IU/p – ehk RÜ-d, rahvusvaheline ühik), eakatel ja riskirühma kuuluvatel inimestel 20 mcg (800IU/p) ja enam. Euroopa Toiduohutusameti kinnitatud tarbimise ohutu ülempiir on alla 1-aastastel lastel 25 mcg (1000 IU/p), 1–10-aastastel lastel 50 mcg (2000 IU/p) ja vanematel kuni 100 mcg (4000 IU/p). Ka apteekides on uuemate D-vitamiini preparaatide üksikannus varasemast suurem – kuni 4000 IU/p. Sellised preparaadid on näiteks Lamberts D-vitamiin või D-vitamiini tilgad kanepiõliga.

Kes kuulub riskirühma?

Inimesed, kes peaksid keskmisest suuremaid D-vitamiini annuseid võtma, on eakad, kes liiguvad suvel vähe väljas ja kellel on D-vitamiini produktsioon nahas vähenenud. Samuti inimesed, kes viibivad suvel vähe päikese käes ning tumedanahalised inimesed, kellel on melaniini sisaldus nahas kõrgem. Ka sportlased, eriti sisealadega tegelevad sportlased, sest nemad kulutavad oluliselt rohkem kehasse kogunenud D-vitamiini varusid. Ohustatud on ka inimesed, kes tarvitavad palju alkoholi, kes on rangel taimse toidu dieedil, kellel on peensoolehaigused ja kes tarvitavad teatud ravimeid (nt kortikosteroidid) pikemaajaliselt. Imikud ja väikelapsed saavad vajaliku D-vitamiini üldjuhul ainult toiduga. Suurenenud D-vitamiini vajadus on rasedatel naistel, sest siis on vaja varustada arenevat loodet kaltsiumiga. Riskirühma kuuluvad ka puberteediealised lapsed, kel kiire kasvuperiood. Just sel ajal moodustub suur osa luumassist ning mida tugevam see on, seda väiksem on tõenäosus, et hilisemas elus tekib probleeme luude hõrenemisega.  

Millistes toitudes seda leidub?

D-vitamiini on võimalik saada söögiga. Loomset päritolu toiduainetest saadakse vitamiini D3 ehk kolekaltsiferooli, millel on parem bioloogiline omastatavus. Headeks allikateks on nt rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli. Taimse päritoluga on vitamiin D2 ehk ergokaltsiferool, kuid selle omastatavus on halvem. Selleks, et toiduga saada 400IU D-vitamiini, on vaja ära süüa nt 10 keskmist muna, 4 kg juustu, 4 kg maksa või 20 liitrit 2,5% piima ja seda iga päev!

D-vitamiini sünteesib päikesevalguse toimel ka inimese nahk. Kuna aga Eesti ilmad ei pruugi suvekuudelgi olla alati päikeserohked, on D-vitamiin ainus vitamiin, mida tuleks meie kliimas aastaringselt lisaks tarbida.

Kas üleannustamine on võimalik?

Tänapäeval peetakse optimaalseks D-vitamiini hulgaks seerumi taset üle 75 nmol/l. Selleks, et diagnoosida D-vitamiini puudust, on vaja teha vereanalüüs. Kui on diagnoositud D-vitamiini defitsiit, ei piisa 1000-1200IU/p tarvitamisest – selline annus ei aita vitamiini taset organismis tõsta, vaid pigem hoiab näitu stabiilsena. Defitsiidi korral on näidustatud suuremad annused. Toidu kaudu saadud ja UV-kiirguse abil nahas sünteesitud D-vitamiinist ei ole võimalik saada üledoosi, küll aga võib see tekkida toidulisandite liigannustamisel. Tartu Ülikooli Kliinikumi andmetel on maksimaalne ohutu päevane annus pikaaegsel kasutamisel 10000 IU/p. Lapsed on üleannustamises suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. D-vitamiini ületarbimise mürgitusnähud võivad ennekõike tekkida kestval ülisuurte toidulisandi annuste tarbimisel. Üleannustamisel võivad tekkida kõrvalnähud, nagu iiveldus, kõrge vererõhk, sügelus, kõhuvalu, lihasnõrkus, väga tugev janu.