Kas ahjukartulid on tõesti ohtlikud? Suurbritannia valitsust süüdistatakse paanika õhutamises

Teadlased ja avaliku elu tegelaste sõnul ei pruugi pruunide ahjukartulitega seotud risk olla kaugeltki nii suur, kui seda väidab FSA.

FOTO: Rezeda Kostyleva / Panther Media / Scanpix

Suurbritannia valitsusasutust süüdistatakse arulagedas ülereageerimises, pärast seda, kui võimud otsustasid riigi elanikke kampaania korras hoiatada krõbedate ahjukartulite ja tumedaks röstitud saia eest.

Suurbritannias toiduohutuse eest vastutav riigiasutus Food Standards Agency (FSA) alustas esmaspäeval kampaaniat, kus hoiatab inimesi tärkliserikaste toitude kõrgel temperatuuril küpsetamise ja saia tumepruuniks röstimise eest, kirjutab The Telegraph. Kampaania eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust akrüülamiidi kohta. See kemikaal tekib mõnes toidus, kui neid valmistada kuumemalt kui 120 ºC juures.

FSA väitel aitab kartulite, kartulikrõpsude, juurviljade ja kaerahelvestest tehtud toitude pruunistamise vältimine ära hoida vähki. Teadlaste sõnul ei ole selle toidu valmistamise viisi ja inimeste vähki haigestumise seost aga tegelikult tõestatud. FSA tugineb hiirtega tehtud katsetele, kuid toidud ja haigustekitajad võivad närilistele sageli mõjuda hoopis teistmoodi kui inimestele. Näiteks ei ole teada, kas tumepruun röstsai sisaldab tõesti piisavalt kahjulikke kemikaale, et inimestel vähki esile kutsuda.

Kampaania käigus jagab FSA inimestele nippe, kuidas kartulite pruunistumist vältida. Näiteks arvab riigiasutus, et ahjukartuleid tuleks küpsetada 45 minutit eelsoojendatud ahjus ja nad iga 15 minuti järel ümber keerata.

Cambridge'i ülikooli avalikkuse riskidest teavitamise eriala professori Sir David Spiegelhalteri hinnangul on FSA kampaania kohatu. «Kahtlen alati kampaaniates, mis ei põhine üsna kindlatel kvantitatiivsetel tõenditel,» selgitas ta. «Paljud asjad võivad elus riske tõsta, kuid oluline on riski suurus.»

Akrüülamiid moodustub keemilise reaktsiooni teel teatud suhkrutest ja aminohapetest, mida frititud, röstitud, küpsetatud või grillitud toit sisaldab tunduvalt tõenäolisemalt kui keedetud, aurutatud või mikrolaineahjus soojendatud toit. Arvatakse, et krõpsud sisaldavad seda ainet kõige rohkem, sest nende pind on kaaluga võrreldes suurem kui enamikul teistest toitudest.

Majandusinstituudi Institute of Economic Affairs elustiili ökonoomika juhi Chris Snowdoni sõnul tegeleb FSA värske kampaania jaburdustega. «Nad peaksid tegelema tõeliste ohutusküsimustega, nagu näiteks käputäis restorane, kes pakuvad tõesti ohtlikku toitu. Sellised asjad õõnestavad avalikkuse usaldust teadlaste nõuannete vastu ja hirmutavad inimesi. Inimesed ei tea enam, mida süüa, sest neile ei anta selgeid nõuandeid,» rääkis ta.

Ka konservatiivide ridadesse kuuluva Suurbritannia endise terviseministri Edwina Currie sõnul on kampaania ebaõnnestunud. «Arvan, et inimesed satuvad seda kampaaniat nähes segadusse, sest tundub, et valitsus on selle käivitanud enne kogu vajaliku uurimistöö tegemist,» ütles ta.

Suurbritannia kartulinõukogu esimehe David Burksi sõnul mõjutab toidust saadava akrüülamiidi kogust toidu valmistamise viisist hoopis rohkem see, missuguseid kartuleid süüa. «Enamikus supermarketites müüdavatest kartulites on akrüülamiidi nagunii vähe, nii et nende valmistamise viisi muutmine suurt tulemust ei anna,» arvas ta. Burksi hinnangul oleks kampaania palju tulemuslikum, kui selles keskendutaks söödavatele kartulikrõpsude kogustele.

Currie kahtles ka selles, kas akrüülamiidi tarbimist tasuks nii suure kella külge panna. «Kui nad arvavad, et see on suur teema, kuid nende teadmistes on lüngad, siis peaksid nad selle pakilise teema uurimiseks ka teadlastele rohkem raha andma,» arvas ta.

Populaarne

Tagasi üles