Kas suitsetamine võib haiguste eest kaitsta?

Nikotiin võib küll kaitsta parkinsoni tõve eest, kuid suurendab surmavasse kopsuvähki haigestumise riski 20 korda. Foto: Sergii Kolesnyk / Panther Media / Scanpix

Tuntud Saksa näitleja Michael Gwisdek väitis hiljuti, et tema suitsetamist maha ei jäta, sest see harjumus kaitseb teda haiguste eest, kopsuarstid aga sellega nõus ei ole.

Hiljuti 75-aastaseks saanud Gwisdek on Saksa meediale väitnud, et suitsetajatel on teistsugune immuusüsteem kui ülejäänud inimestel. «See on küll kahjulik, aga teatud haigusi suitsetajad ei saa. Need oleksin ma juba ammu saanud ja oleksin neisse ka juba surnud,» väitis ta intervjuus pressiagentuurile DPA.  

Saksamaa kopsuarstide ühingu esimees dr Thomas Hering möönis ajalehele Bild antud intervjuus, et sigarettides leiduv nikotiin võib tõesti kaitsta ühe haiguse – Parkinsoni tõve – eest. «See ei tähenda aga, et peaks kätte haarama sigareti, mis sisaldab lisaks nikotiinile palju teisi mürgiseid aineid, oluline on vaid nikotiin,» toonitas arst.

WHO andmetel sureb kogu maailmas tubakatarbimise tagajärjel aastas peaaegu kuus miljonit inimest. Nende seas on üle 600 000 nii-öelda passiivse suitsetaja, kes viibivad suitsetajatega ühes ruumis. Tubakasuitsus on ligikaudu 3800 mürgist ainet, millest üle 60 tekitab vähki. Nende seas on näiteks polütsüklilised aromaatilised süsivesikud, fenoolid ning metallid, näiteks plii ja kaadmium.

Saksamaal sureb Heringu andmetel suitsetamise tagajärjel aastas ligi 120 000 inimest ehk iga viie minuti järel üks inimene. Kõige sagedasemini põhjustab suitsetamine kopsuvähki, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust ja südameinfarkti.

Hering väidab teadusuuringutele toetudes, et 90 protsendil kopsuvähki haigestunud meestest ja 85 protsendil naistest on kopsuvähk tekkinud suitsetamise tõttu. Palju suitsetavatel inimestel on kopsuvähki haigestumise risk 20 korda suurem kui ülejäänud inimestel keskmiselt, kuid viis aastat pärast suitsetamisest loobumist on see risk vaid kümme korda suurem ja 15 aastat pärast halva harjumuse mahajätmist vaid 2,5 korda suurem.  

30 protsenti suitsetajatest jääb ka kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusesse ja südameinfarkti risk väheneb juba aasta pärast suitsetamisest loobumist poole võrra.

Heringu sõnul tuleks seetõttu kõigil, kes vähegi oma tervisest hoolivad, suitsetamisest võimalikult ruttu loobuda. Tohter soovitab suitsetamisest täiesti loobuda ja selleks ka pere, sõprade ja vajadusel arsti abi otsida. Uuringud näitavad, et järk-järgult suitsetamise mahajätmine on tunduvalt keerulisem, kui kategooriline «ei» suitsetamisele. Abi võib olla ka ravimitest.

Apteegist saab abi

Enne, kui suitsetamisest loobumiseks arsti juurde minna, tasub proovida apteegi käsimüügis olevaid abivahendeid, kirjutab Terviseuudised. Sealt võib leida plaastrid, närimiskummi, imemistabletid ja suuõõnesprei.

Kui suitsetamisvastane plaaster tuleks kleepida korralikult kuivale nahale, siis ülejäänud kolme abivahendit võiks proovida, kui tekib kange isu suitsu teha.

Suitsetamisest loobuda aitav närimiskumm sisaldab nikotiini. Nikotiini sisaldavat närimiskummi tuleb närida veidi teisiti kui tavalist närimiskummi. «Närides vabaneb sellest nikotiin, mis imendub läbi põse limaskesta organismi. Kui nikotiini satub organismi liiga palju, võivad tagajärjeks olla tugevad kõrvaltoimed. Seetõttu tuleb nikotiini närimiskumme närida paar korda ning tundes tugevat maitset või kerget põletustunnet, panna närimiskumm põse sisekülje ja igemete vahele,» selgitas Südameapteegi Tõnismäe apteegi juhataja Külli Teder.

Losengi ehk imemistableti peaks suhu asetama iga kord, kui tekib tugev suitsetamissoov. Nende päevane arv peaks jääma 8–12 vahele ning kindlasti ei tohiks kasutada üle 15 imemistableti ööpäevas

Kõige uuem abivahend suitsetamisest loobumiseks on suuõõnesprei. Kui tekib suitsuisu, tuleb suhu pihustada üks pihustus, ja kui suitsetamistung paari minutiga ei kao, veel teinegi. Tederi sõnul vajavad paljud suitsetajad ühe või kaks pihustust iga 30 minuti kuni tunni jooksul. Meeles tuleks siiski pidada, et aja jooksul tuleks pihustamiskordade arvu vähendada. Tavaliselt võiks suuõõnespreid kasutada kolm kuni kuus kuud.