Sillamäel saab erakorralist arstiabi vaid valitud päevadel

Eestis esineb sissetulekutest tulenevat ebavõrdsust tervishoiuteenuste kättesaadavuses, mille tõttu võib osa inimesi vajalikust ja õigeaegsest abist ilma jääda. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Kirde kohaliku haigla (KKH) nõukogu esimehe dr Andrei Detotšenko sõnul ei saa Sillamäe haigla erakorralist arstiabi enam väljaspool tööaega osutada, sest vähene rahastus ja kehv koostöö Ida-Viru keskhaiglaga on muutnud selle võimatuks.

Detotšenko pöördus tervise- ja tööministri poole palvega aidata Sillamäe linnas taastada haiglavälise vältimatu ja erakorralise abi osutamine koos valikulise eriarstiabi osutamisega, kirjutab Med24. 2007. aastast on erakorralise arstiabi osutamine Sillamäel olnud võimalik sotsiaalministeeriumi asekantsleri juures tehtud pilootprojekti kaudu, mida on ellu viidud koostöös Ida-Viru keskhaiglaga (IVKH).

«Sisuliselt on see olnud esimene haiglavõrgustamise ja integreeritud tervisekeskuse mudel, mille realiseerimine pandi ülesandeks KKH-le ning mille näitel on toimunud edaspidine haiglate võrgustamine ja tervisekeskuste arendamine Eestis,» rääkis Detotšenko.

Detotšenko selgitas, et KKH töötab Sillamäel integreeritud keskusena – haigla koosseisus on integreeritud perearstikeskus, eriarstid, õendushaigla, hambaravi, apteek ning olemas on DigiRöntgen, sonograafia, kliiniline ja biokeemiline labor. Haigla töötab tema sõnul kuluefektiivselt ja vastavalt tervise arengukavas 2017–2020 ettenähtule, kuid KKH-le eraldatud raha ei jõua enam haiglale.

Detotšenko sõnul jäi KKH-l möödunud aastal tehtud töö eest saamata 44 588 eurot. 2017. aastal vähenes IVKH poolt KKH-le eraldatud ravijuhtude maht võrreldes 2016. aastaga 3087 ravijuhu võrra ja lepingu maht 36 protsendi võrra.

Arsti väitel on haigla tekkinud olukorras sunnitud vähendama tööpäevadel ambulatoorse kirurgia, kõrva-nina-kurguarsti ja günekoloogi vastuvõtuaegu ega saa osutada erakorralist abi väljaspool tööaega. Lisaks peab haigla loobuma neuroloogi vastuvõtust.

Eelmiste aastate finantseerimise mahu juures sai haigla Detotšenko sõnul vältida ravijärjekordade tekkimist eriarstide juurde, mille ooteaeg ületaks haigekassa nõukogu kinnitatut. Praeguse finantseerimise juures ei saa aga enam sama operatiivset teenuse taset tagada.

«Tekkinud olukord, kus Sillamäe piirkonnas ei osuta ükski raviasutus erakorralist arstiabi teisipäeviti ja puhkepäevadel, teeb murelikuks nii meid kui ka meie patsiente, suurendab koormust piirkonna kiirabile ja üldkokkuvõttes koormust haigekassa ravieelarvele, sest õigel ajal avastatud ja ravitud haigusjuhtude maksumus on väiksem, kui hilja avastatud ja tüsistustega haiguste ravi,» tõdes Detotšenko. «Tekib retooriline küsimus: kas ja miks peab lammutama väljaarenenud süsteemi, mis töötab hästi?»

Detotšenko märkis, et KKH finantseerimise mahu suurendamiseks on haigla korduvalt pöördunud IVKH poole, kuid tulemuseta. Ta lisas, et info ravijuhtude mahu vähendamise kohta antakse e-maili teel ilma igasuguse põhjenduseta.

«Kuidas toimub ravijuhtude mahu planeerimine IVKH poolt meie haiglale, pole arusaadav, protsess ei ole läbipaistev ega põhine haigekassa statistika andmetel. Läbirääkimised IVKH juhtkonnaga on jõudnud tupikusse,» rääkis Detotšenko. Tema sõnul oli KKH 2016. aasta detsembri lõpus sunnitud sõlmima lühiajalise (kuni 8.04.2017) lepingu vähendatud mahus.

Nüüd on Kirde kohaliku haigla juhtkond pöördunud murega tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski poole ja olukorrast teavitanud ka terviseametit.

KKH teeninduspiirkonnaks on Sillamäe linn ja ümbritsevad vallad – kokku umbes 18 000 inimest.