/nginx/o/2016/11/28/6124107t1hbf23.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/23/6273005t1hca6b.jpg)
Alkoholitalumatuseks võib naljatades pidada ka olukorda, kus inimene on mõne pitsi tavapärasest rohkem võtnud ja seda enam kanda ei suuda. Meditsiiniliselt tähendab see aga, et inimesel tekib allergiline reaktsioon juba esimese pitsiga.
Alkoholitalumatus – mis see on?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tõelist alkoholiallergiat esineb äärmiselt harva,» kommenteeris Ida-Tallinna keskhaigla allergoloog-immunoloog Krista Ress ning lisas, et enamik reaktsioone, mida inimesed alkoholiallergiaks peavad, on siiski tingitud alkoholitalumatusest või ärrituslikest/toksilistest reaktsioonidest alkoholis sisalduvatele koostisainetele.
Ressi sõnul on alkoholitalumatus tingitud geneetilisest häirest, mille korral inimesel puuduvad alkoholi lagundamiseks vajalikud ensüümid. «Sageli esineb see asiaatidel ning sel puhul on ainsaks abivahendiks alkoholi vältimine,» märkis ta.
Oluliselt sagedamini esineb aga reaktsioone alkohoolsetes jookides esinevatele muudele keemilistele ainetele või siis alkohoolse joogi tootmisel kasutatavatele teraviljadele ja puuviljadele (nt veinis viinamarjad, õlles nisu ja oder).
«Kõige sagedamini põhjustavad allergiasarnaseid reaktsioone histamiinisarnased ained, mis tekivad alkohoolsetesse jookidesse kääritusprotsessi käigus,» sõnas Ress. «Lisaks sisaldavad alkohoolsed joogid sageli erinevaid säilitusaineid (näiteks sulfiidid E220–E228 ja bensonaadid E210–E219) ja toiduvärve (nt tartrasiin E102, päikeseloojangukollane E110, karmiin E120) ja salitsülaate. Säilitusaineid, eeskätt sulfiite, on üldiselt rohkem valges veinis kui punases veinis. Samas histamiinisarnaste ainete sisaldus on sageli suurem just punastes veinides (nt Shiraz sisaldab rohkem kui Cabernet).»
Alkohoolsete jookide joomisel võivad kõige sagedamini tekkida näo punetus, kublaline nahalööve, ninakinnisus või -vesisus. Kui inimesel on astma, allergiline nohu või nõgestõbi, siis alkohoolsete jookide tarbimine võib tema haigust ägestada, mistõttu võib allergikutele alkoholi tarbimine rohkem ebamugavusi valmistada kui teistele.
Ressi sõnul võivad harvematel juhtudel tekkida ka vererõhu langus, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. «Tõelise alkoholiallergia korral võib raske ja eluohtlik allergiline reaktsioon (lööve üle kogu keha, õhupuudus, kramplikud kõhuvalud koos kõhulahtisusega ning šokk) tekkida juba 10 milliliitri veini või suutäie õlle peale.»
Allergiasarnased ja talumatusreaktsioonid tekivad suuremate koguste tarbimisel.
«Ainuke võimalus alkoholile tekkivaid reaktsioone vähendada/ennetada on vältida alkohoolsete jookide tarbimist – vastavalt kaebustele kas kõikide alkohoolsete jookide vältimine või siis konkreetset koostisainet sisaldavate jookide vältimine,» kinnitas allergoloog-immunoloog.