Teadlased avastasid ajule mõjuva «Viagra»

Kisseptiin kutsub esile romantilisi tundeid. Foto: Fabrice Michaudeau / PantherMedia / Scanpix

Hiljutise uuringu kohaselt kutsub kisseptiini nimeline hormoon ajus esile positiivsed tunded ja huvi seksi vastu.

Londoni Imperial College’i teadlased süstisid 29 noorele mehele kisseptiini nimelist hormooni ja lasid neil seejärel vaadata erinevaid fotosid, selgub ajakirjas Journal of Clinical Investigation avaldatud uuringust.

Kõigepealt näidati katsealustele romantilisi pilte armunud naistest ja meestest ning seejärel tulemuse kontrollimiseks fotosid, kus ei olnud näha ühtegi inimest. Seejuures mõõdeti nende ajutegevust magnetresonantstomograafiaga (MRT).

Uuring näitas, et piltide vaatamisel aktiveerusid katsealuste sugutungi ja romantikaga seotud aju piirkonnad. Kontrollpiltide vaatamisel need aju osad ei aktiveerunud. Peale selle rääkisid katsealused ise, et neil oli tavalisest vähem negatiivseid tundeid.

Need tulemused on kooskõlas ka varasemate teadmistega kisseptiini kohta, mida toodab ka inimese keha. See hormoon tekitab tahtmise sugu jätkata ja viib meid romantilisse meeleolusse. Peale selle soodustab kisseptiin teiste suguhormoonide teket ja kutsub esile puberteedi. Teadlased arvavad, et just selle hormooni tõttu on teismelistel hilisemast suurem sugutung.

Teadlaste hinnangul näitab uuring, et kisseptiini süstimine aitab meeste ajus esile kutsuda keemilisi protsesse, mis vallanduvad tavaliselt mõne seksuaalselt erutava sündmuse toimumisel. Seetõttu arvavad uuringu autorid, et selle hormooni abil on võimalik meeste sugutungi tõsta ja nad muretumaks muuta. See võiks aidata paaridel oma suhtesse taas nooruslikkust tuua. Samuti võiks kisseptiini abil olla võimalik ravida depressiooni.

«Enamik uuringuid ja viljatusteraapiaid keskenduvad bioloogilistele teguritele, mis takistab naistel loomulikul teel lapseootele jääda. Füüsilised näitajad mängivad küll soo jätkamisel suurt rolli, aga aju ja emotsionaalsete protsesside roll on samuti olulised, kuid neid mõistetakse siiani vaid osaliselt,» rääkis uuringu juhtiv autor professor Waljit Dhillo Telegraphile.

Põhjapanevate järelduste tegemiseks on aga vaja selle hormooni toimet veel tunduvalt põhjalikumalt uurida.