Miks mõnel inimesel on hammastel valged plekid ning teisel pole? Tuleb välja, et laikude olemasolu või puudumine oleneb sellest, mida inimesed lapsena söönud on.
Kuidas tekivad hammastele valged plekid?
27. jaanuar 2017, 20:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valged laigud hammastel on sagedasti esinev defekt, mida kutsutakse hambafluoroosiks, kirjutas Business Insider. See kujuneb välja juba lapsepõlves ning võib edasi kanduda täiskasvanuikka. Umbes neljandikul ameeriklastest võib esineda hammastel valgeid täppe.
Valged laigud ilmuvad hammastele siis, kui tarbisid väiksena liiga palju fluoriidi. Enne kaheksa-aastaseks saamist jäävhambad igeme sees veel kasvavad, aga fluoriidi ligipääs võib seda segada ja nii takistada hambaemaili lõpuni arenemist. Tulemuseks on piirkonnad, mis on ümbritsevast pehmemad ja paistavad välja valgete või pruunide plekkidena. Harvematel juhtudel võivad laikudest augud saada.
Mõningane fluoriid on vajalik, et vältida hammaste lagunemist, aga laste puhul tuleb koguseid pingsalt jälgida.
Soovitatavad kogused lastele alla kaheksa eluaasta on:
- 0–6-kuused: 0,01 milligrammi päevas
- 7–12-kuused: 0,5 milligrammi päevas
- 1–3-aastased: 0,7 milligrammi päevas
- 4–8-aastased: 1,0 milligrammi päevas