Mida teha noroviiruse korral?

Foto: Pixabay

Noroviirus, mis põhjustab kõhulahtisust ja oksendamist, on praegu üks levinumaid viiruseid. Selle sümptomiteks on halb enesetunne, oksendamine ning vesine väljaheide. Võib esineda ka palavik, pea- ja lihasvalu ning kõhukrambid. Apotheka apteeker Kerli Valge annab nõu, mida sellisel juhul teha.  

Noroviiruse sümptomid löövad välja üks-kaks päeva pärast nakatumist ning kestavad tavaliselt kuni kolm päeva. Haigus võib olla väga ebameeldiv, kuid sümptomid taanduvad tavaliselt ise paari päevaga ega vaja enamasti haiglaravi.

Kuna noroviirus on väga nakkav ja levib kergesti ühelt inimeselt teisele, tuleks haiguse ajal regulaarselt käsi pesta ning püsida kodus vähemalt 48 tundi pärast sümptomite taandumist.

Viirust levitavad nakatunud inimesed, eriti massiliselt satub viirus keskkonda oksendamise ja kõhulahtisuse episoodide ajal, saastades pindasid, mille puudutamisel kantakse viirust edasi kätega, kuid samuti ka inimene-inimene otsekontaktina. Kuigi viirus võib levida ka õhu kaudu, siis nakatumist viiruse sissehingamisega ei saa, vaid viirus siseneb organismi ikka suu kaudu – kas siis mustadelt kätelt või saastunud söögi-joogiga. Viirusest hoidumiseks tuleks vältida kontakti nakatunud inimesega. Võimalusel tuleb vältida ka saastunud pindadega kokkupuudet – viirus võib väljaspool keha elada veel päevi – ja saastunud toidu söömist. Viimane võib kergesti juhtuda kui nakatunud inimesed ei pese enne toiduga kokkupuutumist käsi.

Kuna noroviiruse vastu ei teki immuunsust ja patsient võib nakatuda enam kui ühe korra, on oluline teada, kuidas sellesse viirusesse nakatudes käituda.

Mida noroviiruse korral teha?

Ootamatu oksendamise ja kõhulahtisuse korral on parim püsida kodus ja puhata paar päeva, kuni inimene tunneb ennast paremini. Kui esineb kõrget palavikku või valu, võib võtta paratsetamooli.

Väga oluline on tavapärasest rohkem vedelikku tarbida, et kompenseerida oksendamise ja kõhulahtisusega tekkida võivat vedelikupuudust. Eriti oluline on jälgida beebisid ja väikelapsi, kuna neil on suurem risk vedelikupuuduse tekkimiseks. Üldiselt tuleks beebide toitmist jätkata siiski tavapärastelt, kas rinnapiima või piimaseguga.

Ka täiskasvanud peaksid rõhku pöörama vee joomisele. Võib kasutada ka spetsiaalseid mineraalainete varusid taastavaid joogipulbreid, mida müüakse apteekides. Abi saab näiteks Hydro forte lahustuv pulber, mis aitab hästi mineraalainete kaotuse korral. Vedelikku tuleb tarvitada väikeses koguses, kasvõi lusikatäis korraga, aga sageli. Korraga suurema koguse vedeliku joomine võib ajada oksendama.

Kindlasti tuleb vältida kihisevate magusate jookide joomist ning piima- ja lihatoodete, leiva, krõpsude, kommi ning teiste happeliste ja raskesti seeditavate toitude söömist, kuna need võivad kõhulahtisust suurendada. Juua võib lisaks veele ka kummeliteed ning süüa näiteks röstsaia, banaani, näkileiba, riisiputru, mustika- ja rosinakisselli.

Millal pöörduda arsti poole?

Tavapäraselt ei ole noroviiruse tõttu vaja perearsti poole pöörduda. Abi tuleks otsida juhul kui beebi või laps on 24 tunni jooksul kakanud kuus või enam korda või oksendanud kolm või enam korda. Ka siis kui beebi või lapse reageerimisvõime on vähenenud, ta on haiglane või ta nahk on kahvatu või laiguline, tuleks kindlasti arsti poole pöörduda.

Ohumärgiks on ka see, kui patsiendil on tekkinud tõsise vedelikupuuduse sümptomid, nagu uimasus, pearinglus, uriini kogus on väike või puudub vajadus urineerida, teadvuse hägustumine – eriti tuleks tähelepanu pöörata lastele ning vanainimestele, kuna neil on suurem risk vedelikupuuduse tekkimiseks. Ka siis kui väljaheide on muutunud veriseks ja eelpool nimetatud sümptomid ei taandu paari päeva jooksul, tuleb pöörduda arsti poole.

Alati ei ole võimalik noroviirusesse nakatumist vältida, kuid mõningate abinõude järgimine võib viiruse leviku peatada. Haigestunu peaks kindlasti püsima kodus vähemalt 48 tundi pärast sümptomite möödumist. Oluline on pesta käsi tihti ning põhjalikult vee ja seebiga, eriti pärast tualetis käimist ja enne söögi valmistamist ning söömist. Kui võimalik, võiks kasutada lisaks ka desinfitseerivat geeli, näiteks Novaclear puhastav kätegeeli või Sterillium käte antiseptikumi.

Organismi võib tugevdada ka preparaatidega, mis aitavad parandada soolestiku normaalset mikrofloorat. Probiootikume peaks võtma veel nädal aega pärast seda, kui äge haigus on taandunud ja söömine taas võimalik. Piimatoodetest tuleb alustada hapendatud toodetega, kuhu on lisatud piimhappebakterit.

Abiks on ka see, kui desinfitseerida kõik tõenäoliselt saastunud pinnad. Hea oleks pesta kuuma veega kõik riided ja voodipesu, mis võisid haigusetekitajatega kokku puutuda ja puhastada hoolega tualetti, et eemaldada kõikvõimalikud väljaheite või okse jäänused. Kindlasti tuleks vältida tooreste pesemata puu- ja köögiviljade söömist.