Miks meestel tekib õllekõht?

Õllekõht on tervisele halb. Foto: Panther Media/Scanpix

Õllekõhu tekkimine on seotud sellega, kuidas keha rasva ladustab – kui mehed võtavad kaalus juurde, siis talletatakse üleliigse energia tulem kõhule.

«Võib mõelda, et see on nagu auto pagasiruum,» rääkis dr Zhaoping Li California ülikoolist, kirjutab Lice Science. Kõhule ladestatakse rasva samamoodi, nagu piknikule minevad inimesed panevad pakiruumi kaasa võetud toidu, tõi ta paralleeli.

Kui aga mehed söövad liiga palju ega liiguta end piisavalt, siis käitub kõht nagu täispakitud pagasiruum - kui seal enam ruumi pole, hakkab rasv ladestuma ka mujale kehas ning see on väga ebatervislik, selgitas Li.

Ta lisas, et kui kõhule enam ei mahu, hakkab rasv kogunema maksas, pankreases ja lihastes. Siis hakkavad tekkima ka terviseprobleemid, näiteks 2. tüüpi diabeet, kõrge vererõhk või kolesterool või südamehaigused.

Näiteks naistel, vastupidiselt meestele, koguneb naissuguhormooni östrogeeni tõttu rasv puusadele ja jalgadesse, eriti reitele. Neisse kohtadesse kogunenud rasv annab naistele vajaliku energia, kui nad on rasedad või toidavad rinnaga. Li sõnul on naistel ka geneetiliselt suurem soodumus rasva ladustamiseks kui meestel. Seda tehakse ellujäämise nimel.

Puusadele ja jalgadele kogunev rasv ei seostu samade terviseprobleemidega nagu kõhurasv. Kui aga naise nn rasvakogumise kohad, puusad ja jalad, on täidetud, võib ka temal tekkida õllekõht. Kui ka see saab täis, siis hakatakse rasva ladustama mujale kehas ning ka naised on sel juhul ohustatud haigustest, mida seostatakse õllekõhuga.

Kui aga naised jõuavad menopausi ikka, siis langeb nende östrogeeni tase ja keha hakkab varuma rasva puusade ja jalgade asemel kõhule. See selgitab ka seda, mis osal vanematel naistel on ees nn õllekõht.

Naistel, kel on kehas keskmisest rohkem testosterooni või mõni terviseseisund, mille tõttu on östrogeenitase tavapärasest madalam, tekib samuti suurema tõenäosusega õllekõht. Kõhu suuruse määravad üldiselt aga geenid ja inimese elustiil.