Tartu Ülikooli perearsti õppetooli vanemteadur Anneli Rätsep on uurinud patsientide narratiive ja tuletab tohtritele meelde, et haigel on arstile rääkida oma lugu, mis tuleb ära kuulata.
Arstil peab olema aega patsienti kuulata
9. märts 2011, 08:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narratiiv on lugu ehk jutustus, mis seob rea juhtumeid tervikuks. Igal patsiendil on oma lugu, mis temaga kaasas käib.
«Narratiiv haarab kaasa, ei jäta ükskõikseks,» rääkis teadur. «Haiguslugu on vaid osa sellest. Selle kaudu saame teada, mida tähendab haige olla ja kuidas sellega toime tulla.»
Patsient otsib oma lugu arstile esitades oma identiteeti, seeläbi saab ta ka ise asjadest paremini aru. «Arsti on õpetatud anamneesi võtma ja mitte lugusid kuulama,» tõdes Rätsep. «Diagnoosi pannes peame andma teavet ja juhiseid käitumise muutmiseks.»
Vahel tuleb Rätsepa sõnul patsienti ka hirmutada, et ta oma käitumist muudaks. «Näiteks ütleme, et teie kolesterool on liiga kõrge, peate võtma ravimeid ja tervislikult toituma, muidu võib asi halvaks minna,» nentis ta.
Mis kasu saab arst patsiendi loost? See on arstile kogemus ja soodustab mõistmist, kuid võib anda ka vajalikke vihjeid ja sisaldada ravivõimalusi. Uurijad on leidnud, et sellisel suhtlemisel on pea alati terapeutiline mõju.
Jutustatud lugu parandas vererõhunäitajaid, näitas uuring. «Efektiivne meditsiin vajab narratiivkompetentsi. See tähendab võimet kuulata, kuuldut teadvustada ja sellele vastavalt tegutseda,» tõdes teadur.
Motiveeriv nõustamine vähendab patsiendi vastupanu ja ebakindlust muutusteks. See tõstab tema rahulolu ja elukvaliteeti. Patsiendil on paranemiseks vajalikud «tagavarad» enamasti olemas.
Pole olemas täiesti mittemotiveeritud patsienti, tuleb lihtsalt tema tugevused üles leida. Arst peab mõistma, et patsiendil on valikuvabadus ja teda ei tohi millekski sundida.
Perearstide seltsi juht Ruth Kalda ütles, et on narratiivi metoodikat õppinud ja kasutab jõudumööda ka oma igapäevases töös. «Samal ajal ka õpin nendest kogemustest, mis ajapikku tekivad,» rääkis ta.
«Võin öelda, et lõppkokkuvõttes ajakulu ei ole suurem, sest selle metoodikaga tekib meil patsiendist parem arusaam, mis lõpuks peaks meie koostööd ja haiguste käsitlust lihtsustama,» tõdes Kalda.
Ta lisas, et mõnikord on küll tekkinud ka vajadus reserveerida lisavastuvõtuaeg, sest sellisel viisil töötades selguvad ootamatult ka mitmed muud probleemid, mis enne olid varjul. Aga see kõik on lõpptulemust silmas pidades vajalik.