TTÜ professor: tööstress on juhtimispraak

Tööstress kimbutab iga kolmandat töötajat. Foto: Panther Media / Scanpix

Spetsialisti hinnangul tuleneb tööstress juhi halvasti tehtud tööst ning toob ettevõttele kaasa väiksema tööviljakuse, palju vigu ja kasumi langemise.

Uuringute järgi kannatab tööstressi all iga kolmas inimene ning pideva ja pingelise stressi all aga iga seitsmes, räägitakse ETV telesaates «Terevisioon».

«Tegelikult on tööstress juhtimispraak,» lausus TTÜ professor Mare Teichmann. Tema sõnul on juhi kohustus hoida töökliimat ja seda uurida. Tööstressi tõttu kaotatakse kasumis umbes kümme protsenti, sest töötajad on haiged ja pahurad, tööviljakus on langenud ja vigu on hästi palju.

Tööandja võiks üritada töötajate tööga rahulolu tõsta ja tegelda tööstressoritega. «Esimene asi on otsida välja, mis inimeses tekitab niisugust tööstressi,» lausus Teichmann. Ta peaks püüdma lahendada seda, mida annab, ja leevendada seda, mida ei anna.

Tööstress on pingeseisund, see kui te olete üles krutitud nagu Duracelli jänesed, tahate kellelegi jalaga anda või pahasti öelda.

Ida-Euroopa riikide inimesed rohkem stressis

Kui maailmas hakati tööstressi uurima möödunud sajandi alguses, siis Eestis tunnistati ja hakati seda uurima alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

«Tööstress on pingeseisund, see kui te olete üles krutitud nagu Duracelli jänesed, tahate kellelegi jalaga anda või pahasti öelda,» ütles TTÜ professor Mare Teichmann.

Ta rääkis, et uuring on üldiselt näidanud, et Ida-Euroopa inimesed tunnevad stressi rohkem kui Lääne-Euroopa inimesed. Seda põhjendatakse ühest küljest sellega, et Ida-Euroopas on toimunud palju töö-alaseid muutusi. «Me enam ei vea seanahka ja me teemegi tööd ja teeme liiga palju tööd ja teeme valesid asju ja selle töö viljakus ei ole nii hea ja palk on madal ja kõik muud asjad,» loetles Teichmann.

Teine põhjus on aga autoritaane juhtimine. «Lasteaiast alates kasvataja teab, kuidas õigesti elada, ja nii ta ütlebki, ja siis koolis ütleb õpetaja, ja siis tuleb tööl autoritaarne ülemus, seega ei jäeta haritud inimestele enam võimalust ise otsustada – ja see on ka see, mis tekitab stressi,» rääkis Teichmann.

Professor rääkis ka uuest nn masinalõhkumise ajastust. Tema sõnul on Saksa töölised, eriti autotehastes, väga vihased robotite peale. Nad püüavad roboteid rikkuda eesmärgiga näidata, et robot töötab viletsamini kui inimene ja järelikult tuleks töölt eemaldada robotid, mitte inimesed.

Kuidas aga tunda ära tööstressi?

• Muretsete asjade pärast, mis on teie kontrolli alt väljas
• Unehäired, näiteks ärkate öösel üles ega jää uuesti magama
• Närvilisus, pahur olek
• Teiste inimeste peale tige ja kuri olemine
• Sööte liiga palju või unustate söömise ära

Miks tekib?

Uuringud on näidanud, et Eestis on suhteliselt spetsiifiliselt üheks tööstressi põhjuseks kolleegid. Sel juhul peab inimene  oma konfliktide lahendamisega töö juures ise hakkama saama ning püüdma kolleegidega ühist keelt leida. 

Teine põhjus on Teichmanni sõnul selles, et tööd on liiga palju või on töötempo liiga kõrge. «Ilmselt töö on halvasti organiseeritud,» lisas ta. Kolmanda põhjusena toob spetsialist välja selle, et töö ja elu tasakaal on paigast ära. Viimased kaks on ka omavahel tihedalt seotud.

Mida teha?

«See sõltub inimesest ja fantaasiast,» lausus TTÜ professor. Ta soovitab aga kindlasti kahte tegevust: lahendada probleemid ja tegeleda emotsioonidega. «Mitte olla nii kuri, vaid rahuneda maha ja mõelda, et mis sõltub minust ja mis ei sõltu».

Spetsialist tõi välja, et näiteks Hollandis on läbipõlemine diagnoos, kutsehaigus.«Kui lähete perearstile ja ütlete, et ma olen nii läbi põlenud, oi-oi-oi, tahan ainult magada, siis saate pool aasta niimoodi magada tööandja kulul,» rääkis TTÜ professor.