Värske uuring: valesti kasutatud antibiootikumid võivad bakterid vohama panna

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Antibiootikume tuleks manustada täpselt ja nii, et need surmavad bakterid enne, kui nad suudavad hakata end ravimi eest kaitsma.
Antibiootikume tuleks manustada täpselt ja nii, et need surmavad bakterid enne, kui nad suudavad hakata end ravimi eest kaitsma. Foto: Leung Cho Pan / Panther Media / Scanpix

Inglismaal tehtud katsetest selgub, et antibiootikumidega liialdamine ei pruugi lõppeda mitte üksnes haiguste ravimatuks muutumisega, vaid haigustekitajad ka palju kiiremini paljunema panna.

Exerti ülikooli teadlased töötlesid soolekepikesi nelja päeva jooksul kaheksa korda antibiootikumiga, kirjutab ajakiri Nature Ecology & Evolution. Need bakterid elavad inimeste ja teiste imetajate soolestikus ja on seal tavaliselt ohutud, kuid võivad põhjustada ka näiteks kõhuvalu ja verist kõhulahtisust.

Nagu oodatud, mõjusid antibiootikumid bakteritele iga korraga üha vähem. Peale selle jõudsid Robert Breadmore ja tema kolleegid ka üllatava avastuseni: surmava ravimi suhtes resistentseks muutunud soolekepikesed ka paljunesid oodatust kiiremini. Nelja päeva pärast oli neid tavalisest kolm korda rohkem. Bakterid jätkasid kiiret kasvu isegi pärast seda, kui neid antibiootikumidega enam ei töödeldud.

Teadlased avastasid sedagi, et muundunud soolekepikeste DNA võib neile pakkuda teisigi ellujäämist soodustavaid eeliseid.

Uuring kinnitas taas, et antibiootikumide hooletu kasutamine võib inimestele ohtlikuks muuta ka haigused, mida varem oli lihtne ravida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles