Viiruste tippaeg: grippi on surnud juba 23 inimest
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine püsib kõrgena

Gripp nõudis möödunud nädalal veel kolme eaka elu.

FOTO: Markus Wächter / Caro / Scanpix

Üheksa haigla andmetel, mis terviseametile edastatud, on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud sel hooajal 23 inimest, neist üks seitsmekuune laps, ülejäänud olid vanemad kui 65 aastat.  

Kõik tüsistuste tõttu surnud inimesed kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamisteks riskiteguriteks on olnud vanus ja kroonilised haigused.

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud 706 inimest, neist peaaegu 50 protsenti on olnud üle 65-aastased, 17 protsenti tööealised. Kuni nelja-aastaste laste osakaal vähenes kuni 22 protsendini. 

Üheksa haigla andmetel on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 69 inimest, neist kaks olid kuni nelja-aastased lapsed, üks laps vanuses 5–14, 14 inimest vanuses 18–64 eluaastat, ülejäänud 52 olid üle 65 aasta vanad.

Üks intensiivravile sattunu oli väidatavalt enne terve, kaks paigutati intensiivi palavikuga seotud krampide tõttu ennetaval põhimõttel, kahe vanuserühmas 18–64 patsiendi puhul puuduvad andmed krooniliste haiguste olemasolu kohta, ülejäänud 64 inimest ehk 92,7 protsenti kuulus riskirühma nii vanuse kui ka krooniliste haiguste tõttu. Andmed intensiivravile sattunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunute arv neljandal nädalal oluliselt ei kasvanud, grippi ja gripitaolistesse haigustesse haigestunute hulk nende hulgas isegi pisut langes. Haiglaravi on hooaja algusest alates vajanud 706 inimest.

Nädala ülevaade

4. nädalal (23.–29.01.2017) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6603 inimest, neist 44 protsenti oli lapsed.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 501,8. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Narvas, Läänemaal ja Viljandimaal. Haigestumise kasvu märgiti Lääne-, Järva-, Harju-, Viljandi- ja Võrumaal. Mujal püsis haigestumine stabiilsena või oli langustrendis.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmetel langes eelmisel nädalal gripitaolistesse haigustesse haigestumine kümne protsendi võrra. Grippi haigestumine langes kõikides vanusrühmades, üksnes tööealiste seas püsis gripp samal tasemel.

Grippi haigestumuse intensiivsust võib endiselt hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks.

Viirushaigustest levib kõige rohkem gripp

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal hakkas eelmisel nädalal pisut langema, jäädes 61 protsendi juurde (kolmandal nädal 68 protsenti), samas hakkas kasvama muude viirustega seotud haigestumiste arv. Etioloogiline pilt muutus polümorfseks. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS- (13 protsenti) ja paragripiviirusega (7,5 protsenti).

Võttes arvesse sentinel-seire andmeid ja etioloogilise pildi muutusi võib prognoosida hingamisteede viirusnakkustesse haigestumiste stabiliseerumist, mis tähendab, et haigestumiste arv nädalas enam oluliselt tõusta ei tohiks.

Laboratoorse kinnituse sai möödunud nädalal 287 A-gripiviirust. Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 1705 korral, neist 1690 korral on olnud tegu A- ja 15 korral B-gripiviirusega. Täpsemalt määratleti 59 A-gripiviirust, kõik olid A-gripiviiruse alatüübid (H3).

Populaarne

Tagasi üles