TLÜ lektor: söömise ajal joomine venitab mao välja

Enne söömist tasub mõelda, mida, kui palju ja kuidas süüakse.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Magu on muskelorgan ja kui juua toidu kõrvale rohkelt vedelikku, venib magu välja, selgitas Tallinna Ülikooli lektor Sirje Rekkor.

«Vanemate inimeste puhul on eriti oluline, et juua ei tohiks söömise ajal, vaid tund enne või pärast,» rääkis Rekkor ETV saates «Terevisioon». Rekkor lisas, et samuti lahjendab söögiga koos joodud vedelik süljes olevaid seedenõresid. Inimene kipub aga sel juhul toitu vähem mäluma, söök neelatakse kergelt alla ja seedida on raskem.

Väiksemad kogused ja tihedamini

Spetsialisti sõnul on inimese magu umbes sama suur kui tema kaks kokku pandud rusikat. Enne sööma hakkamist tuleks läbi mõelda, mida ja kuidas süüakse. Üle 60-aastastel soovitatakse süüa väiksemates kogustes ja tihedamini. Inimesel ei tasuks süüa rohkem, kui tema magu mahutab.

Organismi vananedes võivad ilmneda ka talumatused, mida pole varem täheldatud, näiteks gluteeni- või laktoositalumatus. «See ilmneb vanemas eas niimoodi, et me saame küll süüa teravilja, aga mitte nii suurtes kogustes kui noorena, meil tekivad vaegused,» lausus Rekkor.

See tuleneb tema sõnul seedekulgla ja -nõrede muutustest. Vanemas eas väheneb toitu ettevalmistava sülje hulk ja ka maos on vähem seedenõret. «Ehk see, mille abil me toitu seedime, väheneb,» tõdes Rekkor. Tema sõnul langeb ka organismi seedekulgla toonus, mis tähendab omakorda seda, et toit liigub seedekulglas aeglasemalt edasi. Need muutused mõjutavad elustiili ja tervist. «Kõik, mida sööme iga päev, kõik see, mõjutab meie tervist iga päev,» ütles Rekkor.

Mida ikkagi süüa?

Vanemas eas on oleks kasulik vältida raskesti seeditavaid toite või vähendada nende koguseid. Raske on seedida rasva- ja valgurikkaid sööke. Valku on palju näiteks kaunviljades ja seentes, rasva leidub näiteks pähklites ja lihas.

Samas rõhutas Rekkor, et kõike on võimalik süüa piiratud kogustest. «Ei ole toiduainet, mida ei tohi süüa, aga neid tuleb süüa väiksemates kogustes,» rääkis ta. Iga päev peaksid eakamad inimesed sööma vähemalt 250 grammi köögivilju ja sama koguse puuvilju. «Neid tuleks süüa nii toorelt kui ka töödeldult, mõlemat moodi on meil neid vaja». Toitude töötlemisel tuleks eelistada keetmist või aurutamist. Praetud toite on soovitatav tarbida võimalikult harva. Janu korral tuleks juua vett, mitte magustatud morssi.

Populaarne