/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/03/6307097t1hbe5a.jpg)
Hiljuti vähiravifondi nõukoguga liitunud Edward Laane sõnul on Eestis juurdepääs uuematele ravimitele piiratud ja hilinenud, kusjuures olukord läheb aasta-aastalt halvemaks.
Vähiarst Edward Laane: uued vähiravimid jõuavad üha vähemate Eesti inimesteni (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vähk on arenenud maades, kuhu kuulub ka Eesti, sageduselt teine suurim surmapõhjus peale südamehaigusi,» rääkis Laane tänasel vähiravifondi pressikonverentsil. «Öeldakse, et tänapäeval võib iga teine kuni kolmas inimene saada oma elu jooksul vähi. Samas on tänu uuematele ravimitele vähiga patsientidel võimalus elada kauem,» rääkis Tartu Ülikooli hematoloogia eriala dotsent dr Edward Laane. «Mind motiveeris vähiravifondi «Kingitud Elu» meeskonnaga liituma fondi heal tasemel juhtimine ja see, et fondi tegevus läheb meie inimestele südamesse. Eestis on paraku juurdepääs uuematele ravimitele piiratud ja kahjuks ka hilinenud. Suhteline olukord aasta-aastalt halveneb. Seega on Fondi olemasolu vähiga võitlevatele haigetele väga oluline, võib-olla isegi ainuke reaalne õlekõrs, mis annab võimaluse elada kauem. Iga võidetud elupäev on hinnatud.»
«Ameerikas on heaks tavaks, et kümme protsenti oma sissetulekutest annetatakse heategevuseks. Kuigi Eestis on maksukoormus kõrge, on meie inimesed ja ettevõtted aasta-aastalt enam panustanud vähiravifondi toetamisse, pakkudes oma abistava käe abivajajatele,» ütles Edward Laane. «Loodan, et minu töö fondi nõukogus aitab kaasa vähiravi probleemi teadvustamisele ühiskonnas laiemalt ja et saabuks selgus põhimõtetes, mille alusel Eestis vähiravi rahastatakse. Kõige olulisemaks pean siiski mulle antud võimalust aidata kaasa fondil pakkuda patsientidele kaasaegset ravi, mis annab lootuse ja võimaluse pikemale elule.»
Lisaks Laanele liitus vähiravifondi nõukoguga ka ettevõtja ja Belgia aukonsul Eestis Erik Sakkov. «Olen fondi tegemisi alati jälginud sümpaatia ja poolehoiuga. Inimesed, kes nii pühendunult teisi inimesi aitavad, saavad esile kutsuda ainult häid emotsioone ja soovi kaasa lüüa. Seetõttu ei mõelnud ma pikalt, kui Toivo koostööle kutsus,» rääkis Sakkov.
Veebruaris 2014 nullist alustanud «Kingitud elu» on kasvanud Eesti üheks suuremaks heategevusfondiks, kogunud annetustena kokku üle 1,6 miljoni euro ning toetanud saja inimese vähiravi. Möödunud aastal annetati vähiravifondile 805 000 eurot, millega sai fond toetada 40 inimest kokku 70 korral.
«See näitab, et väga paljudele abivajajatele mõjus neile määratud ravi hästi ning nad said fondilt ka jätkutoetuse,» rääkis Tänavsuu, kelle hinnangul on fondi töö sada protsenti kulutõhus. «Kingime kõikidele abivajajatele minimaalselt vähemalt lootuse, kuid paremal juhul elupäevi või koguni täieliku tervenemise. Rõõm on tõdeda, et Eestis leidub nüüd juba riigi vaatevinklist mittekulutõhusaid inimesi, kes on tänu fondi abile täielikult vähist paranenud. Lisaks on terve hulk inimesi, kes on saanud oma elule niiöelda mitu korrust juurde,» ütles Toivo Tänavsuu.
SA Hille Tänavsuu Vähiravifond «Kingitud Elu» asutasid 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, Tartu Ülikooli hematoloogia eriala dotsent dr Edward Laane, ettevõtja ja Belgia aukonsul Eestis Erik Sakkov, näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.