:format(webp)/nginx/o/2017/02/06/6317737t1hf3fd.jpg)
Pikaajaline mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (NSAID) või paratsetamooli kasutamine suurendab naistel mõõdukalt kuulmislanguse riski, aspiriini kasutamisel niisugust mõju ei ole, selgus õdede terviseuuringust.
Valuvaigisteid seostatakse kuulmislangusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes paratsetamooli ja NSAID-ide kasutamist vähem kui üks aasta, oli kuus ja enam aastat kasutanutel veidi kasvanud risk kuulmislanguse tekkeks, kirjutab Med24. Aspiriini kasutamine kuulmislanguse riskiga seotud ei olnud.
Samamoodi oli veidi kasvanud kuulmislanguse riskiga seotud NSAID-ide kasutamine kahel või enamal päeval nädalas võrreldes vähem kui kahe päevaga nädalas.
Võimalikud kuulmislanguse tekkemehhanismid valuvaigistite kasutamisel on karvarakkude funktsiooni kahjustus, teo verevarustuse häirumine või tsüklooksügenaasi inhibitsioon. Paratsetamool võib teo muuta tundlikumaks mürast tingitud kahjustuse suhtes ja loomkatsetest on andmeid, et paratsetamool võib olla ototoksiline läbi oksüdatiivse stressi mehhanismide.
Analüüsiti 55 850 isiku andmeid; välja jäeti need, kellel oli kuulmislangus tekkinud juba enne 1990. aastat või kes olid saanud kemoteraapiat vähi tõttu. Uuringu alguses 1990. aastal oli keskmine vanus 54 aastat. 873 376 inimaastat kestnud jälgimisperioodi vältel lisandus 18 663 esmast kuulmislanguse juhtu.
Valuvaigistitega seotud kuulmislanguse risk ei ole küll suur, kuid arvestades nende ravimite laialdast kasutamist, võib mõju rahvatervise seisukohast olla märkimisväärne.
Loe pikemalt Med24st.