Hatteni sõnul tuleb erakorralise meditsiini osakondades vesinikperoksiidi mürgistusega patsientide ravimisel kõige sagedasematele surmapõhjustele rohkem tähelepanu pöörata. Näiteks avastatakse sellise mürgistuse korral endoskoopia abil harva midagi olulist, kuid hüperbaarsest hapnikuravist võib kasu olla küll. Hapnikuteraapiaga ravitakse ka sukeldujaid, kes tõusevad liiga kiiresti veepinnale. Vesinikperoksiidi tarbimise korral on hapnikuravist kasu eelkõige siis, kui inimene jõuab kiiresti arsti juurde.
Väikeses koguses võivad vesinikperoksiidi sisaldada ka hambapastad ja haavade desinfitseerimiseks mõeldud vahendid, mille väikeses koguses allaneelamine ei ole tavaliselt ohtlik. Seevastu kangema vesinikperoksiidi lahuse allaneelamist tuleks Hatteni sõnul kindlasti vältida.
Ka väike kogus võib põhjustada verejooksu
Eesti terviseameti mürgistusteabekeskuse õde-konsultant Toomas Strelnieks kinnitas samuti, et vesinikperoksiidi lahus on desinfitseeriv lahus haavade, marrastuste ja kriimustuste puhastamiseks. Ta rõhutas, et see on mõeldud üksnes välispidiseks kasutamiseks ja juua seda ei tohi. Eestis apteekide käsimüügis müüakse antiseptilise vahendina vesinikperoksiidi kolmeprotsendilist lahust.
Strelnieksi sõnul on kolmeprotsendiline vesinikperoksiidi lahus suhteliselt ohutu ega põhjusta süsteemset mürgistust, kuid sellegipoolest on ka selline lahja lahus ärritava toimega, põhjustab oksendamist ning võib põhjustada seedetrakti verejooksu ja limaskestadel ka haavandeid. Lastel on see varem põhjustanud veriokset ja seedetraktihaavandeid.
«Silmad on vesinikperoksiidi suhtes väga tundlikud. Kolmeportsendine lahus võib tugevalt ärritada ja põhjustada silmavalu,» rääkis Strelnieks. Ta lisas, et tööstuses kasutatavad kanged vesinikperoksiidlahused söövitavad silma sarvkesta.
Kangemad üle üheksaprotsendised lahused põhjustavad seedetrakti söövitust ning nahal ja limaskestadel põletushaavu. Tööstuses kasutatavad 30–40-protsendised lahused on aga juba väikestes kogustes surmavad. Kui üle kümneprotsendist vesinikperoksiidi lahust sisse hingata, siis võib see Strelnieksi sõnul põhjustada tõsist kopsupõletikku. Naha muudavad valgeks ja põhjustavad valu juba ühe- kuni kuueprotsendised vesinikperoksiidi lahused. Kangemad lahused võivad põhjustada ka sügavaid põletushaavu.
Eesti terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul terviseameti mürgistuste infoliinile 16 662 kõnesid vesinikperoksiidi tahtliku joomise kohta seni tulnud ei ole ja sellega seotud mürgistusjuhtumeid samuti olnud ei ole. Küll aga leidub internetis ka eestikeelseid kaheldava väärtusega tekste, kus vesinikperoksiidi propageeritakse imeravimina.