Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Teadlased hoiatavad: imeravimina müüdav mürk on tapnud viis inimest

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Desinfitseerivate vahendite joomine võib olla eluohtlik. | FOTO: Julio Viard / Panther Media / Scanpix

Hiljuti on Ameerika Ühendriikides hakatud senisest rohkem tarbima imeravimina reklaamitavat mürgilahust, mis on seal hauda viinud juba vähemalt viis inimest. Sama aine sobimatut kasutamist propageeritakse ka mõnes Eesti tavameditsiini eitavas ringkonnas.

Ameerika teadlased analüüsisid USA riiklikust mürgistusinfo andmebaasist 2001.–2011. aasta kohta saadud andmeid ja avastasid, et selle aja jooksul sai vesinikperoksiidi kange lahuse tõttu mürgistuse 294 inimest, kellest viis surid, kirjutab ajakiri Annals of Emergency Medicine. Sellele tulemusele jõudsid Colorado ülikooli erakorralise meditsiini õppejõud dr Benjamin Hatten ja tema kolleegid Oregoni-Alaska mürgistuskeskusest.

Enamik mürgistusi oli tekkinud 30–40-protsendise vesinikperoksiidi lahuse joomise tõttu. Nii kangeid lahuseid turustatakse Ameerika Ühendriikides eelkõige tööstuslikuks kasutamiseks, kuid leidub ka müüjaid, kes lõikavad kasu inimeste kergeusklikkusest ja reklaamivad lahust superveena.

Hatteni sõnul soovitavad «imeravimi» müüjad lahustada kanget vesinikperoksiidi vees või mõnes muus vedelikus, vahendab Time. «Inimesed usuvad, et see annab joogile lisakoguse hapnikku ja et see mõjub mingil moel tervisele hästi,» selgitas Hatten. Ta rõhutas, et sellel ei ole mingisugust teaduslikku tõestust. Kui vesinikperoksiidi lahus on väga lahja, siis on see tema sõnul tervisele tõenäoliselt ohutu, kuid ei ole ühtegi teaduslikku tõestust, et mürgi joomine tervisele kasuks tuleks. Vesinikperoksiidi liiga suurtes kogustes tarbimine võib aga lõppeda saatuslikult.

Paljude USA mürgistusjuhtumite põhjus oligi Hatteni sõnul külmkapis leidunud lahustamata vesinikperoksiidi kogemata joomine. Ta lisas, et mürgise lahuse pudelid on pahatihti korraliku märgistuseta, mistõttu kapist jooki otsiv inimene ei pruugi aimatagi, millega tegemist, enne kui on juba hilja.

Hattenit üllatas, et kemikaali tarbimisest põhjustatud raskeid põletusi kõris ja kõhus esines haiglasse sattunud patsientidel harva. Enamik raske vigastuse või surmaga lõppenud juhtumeid olid seotud hoopis südameinfarkti ja insuldiga. «Peroksiidist pärit hapnikumullid võivad siseneda vereringesse ja blokeerida verevoolu ajju või südamesse,» rääkis Hatten.  Peale selle on vesinikperoksiidi joonud inimestel tekkinud ka krambihooge, hingamisraskusi, südameprobleeme ja vaimse seisundi muutumist.

Hatteni sõnul tuleb erakorralise meditsiini osakondades vesinikperoksiidi mürgistusega patsientide ravimisel kõige sagedasematele surmapõhjustele rohkem tähelepanu pöörata. Näiteks avastatakse sellise mürgistuse korral endoskoopia abil harva midagi olulist, kuid hüperbaarsest hapnikuravist võib kasu olla küll. Hapnikuteraapiaga ravitakse ka sukeldujaid, kes tõusevad liiga kiiresti veepinnale. Vesinikperoksiidi tarbimise korral on hapnikuravist kasu eelkõige siis, kui inimene jõuab kiiresti arsti juurde.

Väikeses koguses võivad vesinikperoksiidi sisaldada ka hambapastad ja haavade desinfitseerimiseks mõeldud vahendid, mille väikeses koguses allaneelamine ei ole tavaliselt ohtlik. Seevastu kangema vesinikperoksiidi lahuse allaneelamist tuleks Hatteni sõnul kindlasti vältida.

Ka väike kogus võib põhjustada verejooksu

Eesti terviseameti mürgistusteabekeskuse õde-konsultant Toomas Strelnieks kinnitas samuti, et vesinikperoksiidi lahus on desinfitseeriv lahus haavade, marrastuste ja kriimustuste puhastamiseks. Ta rõhutas, et see on mõeldud üksnes välispidiseks kasutamiseks ja juua seda ei tohi. Eestis apteekide käsimüügis müüakse antiseptilise vahendina vesinikperoksiidi kolmeprotsendilist lahust.

Strelnieksi sõnul on kolmeprotsendiline vesinikperoksiidi lahus suhteliselt ohutu ega põhjusta süsteemset mürgistust, kuid sellegipoolest on ka selline lahja lahus ärritava toimega, põhjustab oksendamist ning võib põhjustada seedetrakti verejooksu ja limaskestadel ka haavandeid. Lastel on see varem põhjustanud veriokset ja seedetraktihaavandeid.

«Silmad on vesinikperoksiidi suhtes väga tundlikud. Kolmeportsendine lahus võib tugevalt ärritada ja põhjustada silmavalu,» rääkis Strelnieks. Ta lisas, et tööstuses kasutatavad kanged vesinikperoksiidlahused söövitavad silma sarvkesta.

Kangemad üle üheksaprotsendised lahused põhjustavad seedetrakti söövitust ning nahal ja limaskestadel põletushaavu. Tööstuses kasutatavad 30–40-protsendised lahused on aga juba väikestes kogustes surmavad. Kui üle kümneprotsendist vesinikperoksiidi lahust sisse hingata, siis võib see Strelnieksi sõnul põhjustada tõsist kopsupõletikku. Naha muudavad valgeks ja põhjustavad valu juba ühe- kuni kuueprotsendised vesinikperoksiidi lahused. Kangemad lahused võivad põhjustada ka sügavaid põletushaavu.

Eesti terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul terviseameti mürgistuste infoliinile 16 662 kõnesid vesinikperoksiidi tahtliku joomise kohta seni tulnud ei ole ja sellega seotud mürgistusjuhtumeid samuti olnud ei ole. Küll aga leidub internetis ka eestikeelseid kaheldava väärtusega tekste, kus vesinikperoksiidi propageeritakse imeravimina.

Tagasi üles