Kuidas kuu aega virisemata hakkama saada?

Ühine probleem ühendab inimesi, kuid pidev kurtmine kahjustab tervist. Foto: Andriy Popov / Panther Media / Scanpix

Teadusuuringud näitavad, et kolleegide pidev vingumine võib tervist rikkuda ja eluiga lühendada, mistõttu on kasulik teada, kuidas teiste vingumisest pääseda ja ka ise sellest pahest hoiduda.

Pidevat virisejate seltskonnas olemist on võrreldud passiivse suitsetamisega, kirjutab Fast Company. Uuringud on näidanud, et vingumisel ja teiste virisemise kuulmisel vabanevad organismis stressihormoonid, mille pidev liiga suur kogus kehas võib oluliselt tervist halvendada ja eluiga kuni kaks aastat lühendada.

Aitamaks inimestel sellest halvast harjumusest vabaneda, tegid ameeriklased Thierry Blancpain ja Pieter Pelgrims algust kurtmise piiramise projektiga, millega on seni liitunud üle tuhande inimese. Projekti autorid kutsuvad inimesi üles tegema veebruarist virisemisevaba kuu.

Kuigi esialgu võib tunduda, et vingumisest loobumine ei ole kuigi raske, on see tegelikult väga keeruline, sest pidev probleemide leidmine on inimesel loomuses. Evolutsiooni käigus on inimestel ja nende eellastel tulnud pidevalt koos muresid lahendada ja see on ka põhjus, miks miski ei tundu inimesi ühendavat rohkem, kui ühiste probleemide leidmine.

Kui oled siiski otsustanud, et soovid muuta elu rõõmsamaks ja tervisele optimistlikuma ellusuhtumisega teene teha, siis siin on paar nippi.

1. Mõtle järele, mis on kurtmine

Selleks, et teada, missugusest harjumusest täpselt vabaneda soovid, on kõigepealt vaja see määratleda. Kurtmisest on põhjust rääkida siis, kui keegi ütleb, et ta on millegagi rahulolematu. Näiteks ei ole väide «õues on külm ilm» kurtmine, kuid kui sellele lisada näiteks lausejupp «ja ma vihkan siin põhjamaal elamist», siis on ilmselgelt tegemist virisemisega, millega tuleks piiri pidada.

2. Jälgi, kui sageli kurdad

Pane kirja, kui sageli ja mille üle sa kurdad. Tõmba näiteks paberile kriipsukesi ja loe need päeva jooksul kokku. Paljud inimesed on jahmunud, kui näevad, kui sageli nad tegelikult vinguvad.

3. Hoia kroonilistest virisejatest eemale

Kui keegi tuleb sulle millegi üle kurtma, siis püüa juttu positiivseks pöörata, selle asemel, et virisejaga ühineda ja rääkida, kui halvasti kõik ikka on. Kui teed seda pidevalt, hakkavad nuriseda armastavad inimesed sinust ise eemale hoidma, sest sa ei anna neile seda, mida nad otsivad.

4. Muuda kurtmine lahenduseks

Kas oled kuulnud väljendit «konstruktiivne kriitika»? See tähendab probleemidele tähelepanu juhtimist, kuid mitte selleks, et viriseda, vaid selleks, et vestluspartneriga muredele ühine lahendus leida. Kui keegi sulle midagi kurtma tuleb ja tundub, et tal on tõesti lahendamist vajav mure, siis püüa teda aidata sobiva lahenduse leidmisega.

5. Negatiivsust märgates kasuta sõna «aga»

Kuigi sõnaga «aga» ei tasu arulagedalt liialdada, võib sellest vahel kasu olla siis, kui näed, et su jutt muutub liiga negatiivseks. Kui ütlesid näiteks just lausekatke «oh, kuidas mulle ei meeldi tööle sõita», siis lisa kiiresti midagi positiivset, näiteks «aga olen nii tänulik, et mul on see töö».

6. Väldi väljendit «ma pean»

Kui räägid kogu aeg sellest, mille kõik sa pead samal päeval või nädalal veel ära tegema, siis muserdab see nii sind ennast kui ka ümbritsevaid inimesi. Selle asemel, et öelda näiteks «täna pean ju need lapsed veel kah koolist ära tooma» ütle parem «täna saan lapsed koolist ära tuua» ja tuju läheb kohe paremaks.