Vähiarst Kaiu Suija: paljud Eesti inimesed kardavad abi küsida

Foto: Kaiu Suija erakogu

Presidendilt Eesti Punase Risti II klassi autasu saanud Kaiu Suija sõnul jääb ligikaudu 40 protsenti Eesti vähihaigetest toetusrühmade tööst kõrvale, samas kui Soomes on vähihaiged palju aktiivsemad.

«Mind valdavad ehmatus ja imestus,» ütles dr Suija, kui pärisin talt neljapäeva hommikul pärast teenetemärgi saajate selgumist emotsioonide järele. «Ma ei tea, kas see ikka peab paika. Ei jõudnud hommikul lehti vaadatagi, sest tulin nii varakult välja. Praegu olin ka haige juures. 20 minutit tagasi kuulsin, praegu on mul patsiendi mõtted peas, ei ole saanud sellele veel mõelda,» lisas ta ja küsis, kas saan lõuna paiku tagasi helistada.

Lõuna ajal oli tohtril kahe haige juures käidud ja siis oli ta valmis rääkima. «Ma arvan, et minusuguseid on palju ja meie meeskonnaliikmed teevad kõik oma tööd südamega. Teisiti seda tööd teha ei saagi,» ütles ta.  

Kliinikumis on Suija töötanud alates 1987. aastast. Enne seda töötas ta toonases Võru polikliinikus, Võru haiglas ja Tartu linna polikliinikus. Peale selle oli Suija vähihaigete koduse toetusravi eestvedaja Eestis ning tänavu 5. detsembril tähistab 25. aastapäeva ka Lõuna-Eesti Vähiühing, mida Suija juhib juba 1994. aastast. 

«Küllap see tunnustus seoses Lõuna-Eesti Vähiühingus tehtava vabatahtliku tööga tuli,» arvas Suija. Ta lisas, et on palju tänu võlgu põhjasoomlastele, kelle eeskujul vähiühing tegutsema hakkas, ja dr Ralf Allikveele, kes seda esimesel paaril tegevusaastal juhtis. «Samade põhimõtete järgi tegutseme praegugi,» rõhutas ta.

20 aastat vähihaigete kodust toetusravi

Vähihaigete kodune ravi sai alguse Tallinnas ja Tartus, misjärel seda võimalust hakati pakkuma ka mujal Eestis. Kodune toetusravi on teenus, mida on võimalik saada kas onkoloogi või perearsti saatekirjaga, sest selle eest maksab haigekassa. Kokku on Eestis 19 arsti, kes käivad lisaks õdedele kodudes vaatamas, missugust abi vähihaigel täpselt vaja oleks. Arstid ja õed teevad seal ka vajalikke raviprotseduure või seda, mida inimene vajab. Näiteks võib vaja minna valuravi ja muude vaevuste ravi korraldamist. Suija sõnul on igal aastal vähihaigete toetusravis 700–800 inimest. Tohter ise käib vähki põdevaid inimesi külastamas Tartus. Pool tööajast lähebki Suijal vähihaigete kodusele toetusravile, mistõttu töötab ta kliinikumis poole kohaga.

«Teeme parimat, mis on võimalik patsiendi ja pere jaoks teha,» rääkis tohter. Ta tõdes, et kohvi joomiseks ja koogi söömiseks tal koduvisiitidel tavaliselt aega ei jää ja vahel tuleb pakkujale ära öelda, kuigi mõne inimese lahkus teeb südame soojaks küll. «Arstil on visiidiks aega küll poolteist tundi ja õel kaks, kuid teha on seal tavaliselt väga palju. Tuleb vaadata, et haige ja tema pere saaksid parimat abi, mistõttu keskendume haigele ja tema aitamisele,» selgitas Suija. Tema sõnul saavad inimesed tavaliselt ka aru, et arstil on kiire ega solvu, kui tohter pikemaks lobisema jääda ei saa. Suija lisas, et toetusravi arstid ja õed püüavad vähki põdeva patsiendi juurde minna küll nii ruttu, kui võimalik, kuid arvestada tuleb sellega, et kiirabiteenust nad ei paku ja alati on ka väike järjekord.  

Ühiselt on kergem

Lõuna-Eesti Vähiühingus korraldatakse koolitusi ja loenguid, kuid vähki põdevad inimesed ja nende lähedased saavad ühingusse pöörduda ka isiklike muredega. Näiteks saab sealt hingelist abi, aga ka toetuste ja abivahendite taotlemiseks vajalikke selgitusi. Lisaks vähiühingule saavad lõunaeestlased abi ka Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefonilt.

Suija sõnul soovib ligikaudu 40 protsenti Eesti vähihaigetest pigem isiklikku abi ega osale toetusrühma töös, samas kui Soomes on vähki põdevad inimesed tunduvalt paremini organiseerunud. Kuigi varasemaga võrreldes teab ka palju rohkem Eesti inimesi, kust abi küsida, kardab osa vähihaigeid ja nende lähedasi tohtri sõnul siiski vähiühingu poole pöörduda. «Inimesed võiksid rohkem tulla ja abi küsida, sest nii on kergem murega toime tulla ja pärast vähiravi ka võimalikult kiiresti iseseisvasse igapäevaellu naasta,» arvas ta.

Selleks, et vähki ennetada või juba tekkinud haigusest võitu saada, soovitab tohter kõigil inimestel tervise eest hoolt kanda, sõeluuringutel käia ja arsti usaldada. Eriti olulised on sõeluuringud inimestele, kelle peres või suguvõsas on vähki sageli esinenud ja kes on ise juba kord vähki põdenud, sest siis on oht vähki haigestuda suurem.

«Väga tänuväärne on, et Eestis on olemas rinnavähi-, emakakaelavähi- ja soolevähi sõeluuring. Olulised on ka meestekabinet ja nahavähi varajase avastamise buss. Mida varem haigus diagnoositakse ja raviga alustatakse, seda paremad on ravi tulemused,» rõhutas Suija.

Iga patsient on eriline

«Mulle jääb iga patsient oma looga meelde. Iga patsient on eriline ja iga inimese elu austamist väärt, vaatamata sellele, kas ta on noor või vana,» rääkis Suija. «Kui koju lähed, näed kohe ära, kui kallis see inimene perele on. Aitamises on alati vaja vaadata, mis on just sellele patsiendile parim. Kõik me inimestena oleme erinevad ja vajame erinevat tuge ja abi.»

Presidendilt saadud tunnustust kavatseb Suija tähistada nii kolleegide ja lähedaste kui ka patsientide seltsis. «Kindlasti tähistame seda sündmust vähiühingus. «Meil on kuu lõpus loengupäev, kuhu tuleb hulk inimesi. Märtsis on tulemas ka koduravi koolitus ja eks ma oma pere ja lähemate töökaaslastega ka tähistan,» rääkis ta. «Mul on siin väga palju e-kirju tulnud ja telefon hakkab kuumaks minema. On inimesi, kes on seda märganud. Mul on palju toredaid patsiente ja kliinikumiski on mind hoidnud toredad töökaaslased. Pealegi on ülikoolihaigla ikka ülikoolihaigla,» lisas Suija.