Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Valeravi eest hüvitise saamine muutub lihtsamaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
TÜ kliinikumi vanemarst Marko Murruste. | FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Kui praegu tuleb valesti ravitud patsiendil hüvitise saamiseks pöörduda kohtusse, siis tulevikus hakkab hüvitist maksma spetsiaalne fond.

Tartu Ülikooli kliinikumi üldkirurgia ja plastikakirurgia osakonna vanemarst-õppejõu Marko Murruste sõnul peaks uus kord tegema lõpu ravivigade varjamisele ja aitama arstidel oma vigadest õppida. «Ma loodan, et tänu uuele korrale hakatakse võimalikke ravivigasid ja tüsistusi paremini registreerima ning see viib meditsiinistatistika tõele lähedasemaks,» rääkis ta.

Tänu sellele saavad meedikud oma vigu paremini analüüsida ja astuda samme tüsistuste vältimiseks. «Meie eesmärk ei ole kedagi risti lüüa. Eesmärk on, et meie järgmised patsiendid saaksid ravitud paremini kui eelmised,» rõhutas meedik.

Ka praegu on Eestis olemas ravivigade registreerimise süsteem, kuid selle kasutamise korrektsus on Murruste sõnul olnud väga erinev. «Sellel on palju põhjuseid, ja üks neist on see, et arstid kardavad kriitikat – sul on nii palju tüsistusi, sul on kõik nii halvasti. Aga tegelikult see nii ei pruugi olla,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi vanemarst. Ta toonitas, et tüsistustel on selged põhjused ja suurt osa neist pole võimalik vältida.

Kui riigil õnnestub lõpuks luua palju aastaid räägitud ja väljalubatud mittesüülise vastutuskindlustuse süsteem, siis peavad raviasutused end vastavas fondis kindlustama ning raviviga kahtlustanud patsient saab hüvitist küsida otse fondilt. Selle juures töötava ekspertide komisjoni otsustada jääb, kas kompensatsiooni maksmine on põhjendatud.

«Patsiendi jaoks muutub asjaajamine võrratult lihtsamaks,» on Murruste veendunud. Kuna uue süsteemi tööle hakkamisel pole vaja ravivea puhul kompensatsiooni saamiseks pöörduda kohtusse, siis usub arst, et märgatavalt kasvab hüvitist nõutavate patsientide arv.

Murruste kinnitusel on uue süsteemi puhul väga oluline aru saada, et hüvitist ei maksta iga tüsistuse korral. «Siin tuleb selge piir vahele tõmmata, kas tegu on välditavate või mittevälditavate tüsistustega. Kompensatsioonisüsteem on mõeldud välditavate tüsistuste puhuks,» märkis Tartu Ülikooli kliinikumi vanemarst.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) sõnul on uuest süsteemist kasu nii patsientidele kui ka arstidele. «Kuluka ja aeganõudva kohtutee asemel hüvitaks kindlustus patsiendile tervishoiuteenuse käigus saadud kahjud, mille tekkimine oli mõistlikkuse piires välditav. Tervishoiutöötajad saavad aga süüdistuste asemel keskenduda ilmnenud probleemide vältimiseks tulevikus,» selgitas ta.

Loodava mittesüülise kindlustuse eesmärk on teha kahju hüvitamine kannatanu jaoks võimalikult kiireks ja lihtsaks. Tervisekahju juhtumid saavad seadusega kindla piirmäära, mis sõltub kahju raskusest. Samas jääb inimesele ka pärast fondist hüvitise saamist õigus pöörduda kohtusse.

Uue süsteemi maksimaalne kulu riigieelarvele ja haigekassale on umbes 2,3–3 miljonit eurot aastas. Varem on sotsiaalministeerium öelnud, et uue süsteemi kehtima hakates esitavad patsiendid aastas eeldatavalt umbes 500 kahjunõuet.

Eelnõu peaks valmima selle aasta esimesel poolel ning uus kord peaks sotsiaalministeeriumi analüüsi järgi hakkama kehtima 2018. või 2019. aastal.

Mittesüüline hüvitussüsteem on kasutusel Soomes, Rootsis, Taanis, Norras ja Uus-Meremaal. Sarnaseid põhimõtteid rakendatakse ka Ühendkuningriigis, Belgias, Lätis ja Sloveenias. Kahju tekitamisel põhinev ehk nn süüline süsteem, kus peamiseks õiguskaitsevahendiks on kohtusse pöördumine, on kasutusel Tšehhis, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris, Itaalias, Poolas, Slovakkias, Leedus jpt riikides.

Praegu saab inimene ravivea korral pöörduda tervishoiuteenuste kvaliteedi eksperdikomisjoni poole, mis annab tasuta hinnangu raviteenuse kvaliteedile. Hüvitise saamiseks tuleb pöörduda kas raviasutuse või kohtu poole.

Tasub teada: mis on välditav ja mittevälditav tüsistus

Plaanitav seadus on suunatud vaid välditavate menetlustüsistuste korral tekkivate probleemide ja potentsiaalsete kahjunõuete lahendamiseks.

Välditavad ravitüsistused – patsiendi ravist tingitud tüsistused, mille tekke tõenäosust oleks saanud vähendada vastavate ohutusmeetodite rakendamisel. Välditavuse üle saab otsustada, tuginedes tõenduspõhise meditsiini seisukohtadele – kas vastava tüsistuse tekkimise tõenäosuse vähendamiseks on profülaktilisi võtteid.

Kui profülaktilised võtted on olemas ja neid ei rakendatud, siis klassifitseerib vastav juht välditavaks menetlustüsistuseks.

Mittevälditavad ravitüsistused – ravist tingitud tüsistused, mille tekke tõenäosust ei oleks saanud vähendada, st vastava tüsistuse profülaktilisi võtteid rakendati või siis spetsiifilisi profülaktilisi meetmeid pole olemas.

Ravi kõrvalnähud – ravijärgsed paratamatud muutused (näiteks jäseme amputatsiooni järgne püsiv elukvaliteedi langus ja puue tingituna jäseme kaotusest).

Ravi ebaedu – patsiendi ravi halb tulemus vaatamata meditsiinilises mõttes igati korrektsele ja õigeaegsele tegevusele (nt pahaloomulise kasvaja korral mitte-eemaldatava kasvaja jäämine organismi, kui kasvajast tingitud tüsistused õnnestus kõrvaldada; täieliku ebaedu korral ei õnnestu vaatamata kaasaegse meditsiini kõikidele võimalustele patsiendi heaks midagi teha jne).

Patsiendi ohujuhtumid – soovimatu või ootamatu juhtum, mille tagajärjel oleks võidud kahjustada või kahjustati patsiendi tervist.

Haiguse tüsistused – haiguse käigus tekkinud ja selle haigusega seostatavad ning kulgu raskendavad muutused/tüsistused.

Allikas: TÜ kliinikumi vanemarst Marko Murruste

Tagasi üles