Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Laste vaktsineerimises toimub veel üks oluline muudatus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tulevikus saavad beebid rotaviiruse vastast vaktsiini kokku kolm korda.
Tulevikus saavad beebid rotaviiruse vastast vaktsiini kokku kolm korda. Foto: Andriy Popov / Panther Media / Scanpix

Sotsiaalministeerium korraldas koos Läti tervishoiuministeeriumiga esimese eduka rotaviirusvaktsiini ühishanke, millega seoses muutub laste vaktsineerimine rotaviiruse vastu.

Eesti ja Läti hankisid koos 61 000 vaktsineerimiskuuri, millest Eesti sai 24 710 ja Läti 36 290 kuuri. Üks vaktsiinikuur läheb uue hinnaga maksma 22,31 eurot ilma käibemaksuta ehk Eestis 24,32 eurot koos käibemaksuga. Üks vaktsiinikuur koosneb kolmest doosist, mis on piisav ühe lapse täiemahuliseks vaktsineerimiseks rotaviiruse vastu.

Nii Eesti kui ka Läti vaktsiinikoguseid sisaldanud hanke kogumaksumus oli käibemaksuta 1 360 910  eurot. Vaktsiinid hangib sotsiaalministeerium kesksete riigihangetega ja nende ostmist rahastatakse riigieelarvest. Eesti hoidis tänu hankele võrreldes vaktsiinide seniste hindadega kokku ligikaudu 200 000 eurot ehk ligikaudu 25 protsenti senisest hinnast.

Edaspidi vaktsineeritakse rotaviiruse vastu imikuid vanuses kaks, kolm ja 4,5 kuud. Praegu on kasutusel kahedoosiline skeem, mille puhul laps saab vaktsiini kahe ja kolme kuu vanuselt. Baueri hinnangul ei tähenda kolme vaktsiiniannuse andmine lastele nende tervise seisukohalt muudatusi, sest rotaviiruse vaktsiini antakse beebidele suu kaudu. Süstlatorkeid neil selle tõttu taluda ei tule.

Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõuniku Eveli Baueri sõnul oli ühishange väga edukas ja saadud kogemus julgustab edaspidigi ühishankeid läbi viima. Tänu hankest saadud säästule oli Baueri sõnul Eestis võimalik varem kasutusele võtta väikelaste kuuikvaktsiin, mis asendab immuniseerimiskavas viisikvaktsiini ja B-hepatiidi vaktsiini. 

Esimene õnnestunud ühishange

Lätiga on Eesti vaktsiinide hankimisel koostööd püüdnud teha varemgi. Esimene ühishange korraldati laste tuberkuloosi vastase vaktsiini ostmiseks ja see kuulutati välja 2015. aasta mais. Kuna hankele pakkumusi ei esitatud, kuulutati riigihankemenetlus juunis 2015 läbikukkunuks ja iga riik hankis vaktsiini eraldi. 2015. aasta sügisel alustati uute aruteludega uue ühishanke läbiviimiseks. Lisaks on aastate jooksul korduvalt laenatud teineteisele vaktsiine ja muid immuunpreparaate.

Rotaviiruse vaktsiini ostmiseks ühishanke tegemise ettepanek tuli Baueri sõnul Assamblee Heaolu Komiteelt, mille eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamendi tegevust. 2. mail 2012. aastal sõlmiti kolme Balti riigi vahel partnerlusleping ravimite ja meditsiiniseadmete ühiste hangete tegemiseks ning hangetega soetatavate ravimite ja meditsiiniseadmete laenutamiseks. Erakorralistes situatsioonides, näiteks tarneraskuste korral, on riigid laenulepingu võimalusi juba korduvalt kasutanud.

Esimesed kaks aastat (2013–2014) toimus hankedokumentide ettevalmistus. «See oli mahukas töö, kuna eeldas muu hulgas seda, et riigihangete läbiviimise põhimõtted ühtlustatakse,» selgitas Bauer, miks asjaajamine aastaid aega võttis. Näiteks analüüsiti protsessi käigus tema sõnul Läti keeleseadust, muudeti hankesüsteemi ja ühtlustati ka hankepraktikat. Lisaks puudus Lätil vaktsiini jaoks keskladu.  

Rotaviirusvaktsiini ühishanke juhtivpartner oli Eesti ja hankemenetlus toimus inglise keeles.

Uued võimalikud ühishanked Läti ja Leeduga tulevad arutlusele järgmisel Balti riikide ühishangete töögrupi kohtumisel.

Gripivaktsiini ühist ostmist Baueri sõnul Läti kolleegidega seni veel kaalutud ei ole, sest praegu ei ole gripivaktsiin immuniseerimiskava vaktsiin, mistõttu selle hankimisega riik ei tegele.

Tagasi üles