/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/15/6343651t1hec32.jpg)
Möödunud nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine küll vähenes, kuid märkimisväärne osa nakatunutest on vajanud haiglaravi.
Gripi tõttu on haiglasse sattunud üle tuhande inimese
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 1015 patsienti, neist 66 protsenti on olnud täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid, kirjutab terviseamet oma kodulehel. Intensiivravi on vajanud 83 inimest. Möödunud nädalal vajas gripi tõttu haiglaravi 150 inimest.
Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul ei ole ametil veel tänase seisuga võimalik öelda, kui palju inimesi eelmisel nädalal grippi suri.
Kui praegust hooaega varasemaga võrrelda, siis oli ka eelmisel aastal haiglaravi vajanute osakaal kõrge, kuid haigus kulges siis raskematelt laste hulgas, kes moodustasid peaaegu poole kõikidest haiglaravi vajanutest. Sel aastal ringluses olev gripiviirus A(H3N2) on toonud kaasa palju raskekujulisi haigestumisi ennekõike vanemaealiste inimeste hulgas, kes on moodustanud 66 protsenti kõikidest seni haiglaravi vajanutest. Eelmisel hooajal oli domineerivaks gripiviiruseks A-gripiviirus (H1N1)pdm ehk seagripp, mille kõrval oli ringluses suhteliselt palju ka B-gripiviirust.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine hakkas kuuendal nädalal langema. Arstide poole pöördus möödunud nädalal 5806 haigestunut, mida on 12 protsendi võrra vähem nädal varasema ajaga võrreldes. Haigestunutest 45 protsenti olid lapsed.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 441. Keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Hiiumaal, Ida-Virumaal ja Narvas, Läänemaal, Tartu- ja Viljandimaal.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal langes gripitaoliste haigestumiste arv kõikide haigestumiste hulgas eelmisel nädalal 15 protsendi võrra. Grippi haigestumine kasvas üksnes vanemaealiste seas, teistes vanusrühmades grippi haigestumine langes.
Kõikide hingamisteede viirusnakkusi põhjustavate haigustekitajate hulgas langes gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal 47,5 protsendini. Ringlusesse jõudnud haigustekitajate osa on muutunud mitmekesisemaks, kuid domineerivaks on jätkuvalt A-gripiviirus. Seega hinnatakse grippi haigestumuse intensiivsust ikka keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks.
Saluri sõnul ei saa veel siiski öelda, et nüüd hakkab gripihooaeg tasapisi läbi saama. «Seni, kuni me räägime grippi haigestumise keskmisest tasemest ja gripiviirus on jätkuvalt peamiseks haigestumiste põhjustajaks, on vara öelda, et gripilaine hakkab mööda saama. Küll on näha suundumist languse poole, mis teisisõnu tähendab, et uusi haigestumisi enam oluliselt ei lisandu. Loodame, et sama tendents jätkub ka järgmisel nädalal,» selgitas Saluri.
Terviseameti andmeil vajas möödunud aastal gripi tõttu haiglaravi 970 inimest. Laboratoorselt kinnitati mullu 1870 gripiviirust, neist 1049 A-gripiviirust ja 811 B-gripiviirust. A-gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et 172 korral ehk 93,7 protsendil kõigist gripijuhtudest oli tegemist A(H1N1)pdm09 ning ühel korral A(H3N2) gripiviiruse tüvega. Intensiivravisse sattus gripi tõttu terviseameti andmeil eelmisel 2015/2016. aasta gripihooajal 69 inimest.
Saluti rõhutas siiski, et tänavuse ja möödunud gripihooaja andmeid ei saa üksüheselt võrrelda, sest sel aastal edastas terviseametile gripi kohta infot kümme haiglat, kuid eelmisel aastal kaheksa. «Meil on hea meel, et koostööd tegevate haiglate hulk on aasta-aastalt kasvanud, mis näitab usalduslikku koostööd ja vastastikust kasu,» rääkis Saluri. Ta lisas, et näiteks gripipandeemia hooajal 2009/2010, mil ringlusesse jõudis uus gripiviirus A(H1N1)pdm09 ja kõik haiglad olid pandeemia tõttu kohustatud rasketest gripijuhtudest terviseametit teavitama, oli intensiivravi vajanute arv ameti andmetel 149.
Kindlalt võib Saluri sõnul selle hooaja eripärana välja tuua, et vanemaealisi on haigestunud rohkem ja haigus on neil kulgenud raskemalt. Hooaegadel, kui domineerivaks viiruseks on A(H1N1), on olnud raskete haigusjuhtude hulgas rohkem lapsi.