Depressiivne piirilinn? Narvas on üha rohkem psüühikahäiretega inimesi

Narva haiglasse jõuab üha enam vaimse tervise muredega tööealisi inimesi. Foto: Liis Treimann

Sotsiaalkindlustusameti andmetel diagnoositakse viimastel aastatel igas vanuses narvalastel üha rohkem vaimse tervise häireid ja muid terviseprobleeme, vaatamata sellele, et Narva elanike arv aasta-aastalt väheneb.

Narva ligi 60 000 elanikust 15 700 on eakad, kuid terviseprobleeme on ohtralt ka tööealistel narvalastel – tervisemuredega tööealiste arv on seal viimase kolme aastaga kasvanud 2498-lt 3139-le, kusjuures psüühikahäired põdevate 18–65aastaste narvalaste arv on kasvanud 528-lt 625-le ja nõrgamõistuslike hulk 171-lt 219-le, kirjutab Põhjarannik.

Eakata ja vanurite ja laste seas on neid haigusi suhteliselt vähe, kuid ka psüühikahäiretega laste ja noorte arv on kasvanud 25-lt 46-le ning vaimse alaarenguga laste ja noorte hulk 13-lt 21-le, samas kui Narva haigla lasteosakonna väikeste patsientide koguarv on aastaga kasvanud 701-lt 788-le.

Narva haigla psühhiaatriaosakonna vanemarsti Valdur Püksi sõnul ei ole siiski põhjust arvata, et piirlinnas toimub midagi hirmsat, sest statistikanäitajad on kasvanud eelkõige neurootiliste häirete ja depressiooni tõttu, kuid ka viimasel ajal väga levinud unehäirete tõttu. Tohter lisas, et viimasel ajal on maailmas hakatud senisest suuremat tähelepanu pöörama rasketele vaimuhaigustele, millega Narvas on lood sarnased muule maailmale – ligikaudu iga sajas inimene põeb skisofreeniat.

Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda Põhjarannikus.