/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
/nginx/o/2017/02/17/6350601t1he5aa.jpg)
WHO lisas Eesti riikide hulka, kus leetritesse ja punetistesse haigestumine on elimineeritud.
WHO: Eestis on leetrid ja punetised likvideeritud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leetrite ja punetiste elimineerimine tähendab seda, et nende haigustekitajate levikut ja uusi kohalikke haigusjuhte ei ole riigis esinenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal, teatas terviseamet.
Eestis ei ole 2014. kuni 2016. aastal esinenud ühtegi leetrite ja punetiste kohalikku haigusjuhtu. Leetrite viirusi on Eestisse sel ajavahemikul küll sisse toonud kuuel juhul muudes maades nakatunud inimesed, kuid tänu kiirele avastamisele, teavitamisele ja haiglaravile ei ole need juhud põhjustanud riigisisest levikut.
WHO ja Euroopa amet on seadnud eesmärgiks elimineerida leetrid ja punetised kogu Euroopas. 2016. aasta alguseks oli WHO Euroopa regiooni 53 liikmesriigist leetrid elimineeritud 37 ja punetised 35 liikmesriigis. Ainult 21 liikmesriigis ei ole viimase kolme aasta jooksul esinenud kohalikke leetrite ja punetiste juhte.
Maailm tervikuna on leetrite ja punetiste elimineerimisest veel kaugel. Näiteks vallandus 2013. aasta punetiste epideemia Jaapanis. 2016. aastal esines leetrite ja punetiste epideemiad või puhanguid Rumeenias, Šveitsis, USAs Californias ja Lõuna-Sudaanis.
Sissetoodud haigusjuhtudest vallandunud puhanguid on esinenud paljudes maades. Kõik need leetrite ja punetiste epideemiad ja puhangud on tekkinud samal põhjusel – viirused leidsid üles nende haiguste vastu vaktsineerimata lapsed või täiskasvanud.
Eesti laste leetrite ja punetiste vastu vaktsineeritus alla vajaliku taseme
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) tegi viite, et Eesti laste leetrite ja punetiste vastu vaktsineerimisega hõlmatus on viimase kolme aasta jooksul jäänud alla vajaliku 95 protsendi taseme kahe-aastaste laste hulgas, kus see on 93 protsendi piires ning 14 aasta vanuste seas, kus vaktsineeritute protsent oli 2016. aastal vaid 91,5.
Laste mittepiisava vaktsineerimisega hõlmatuse tagajärjeks on see, et 2016. aastal oli Eestis 7481 2 kuni 14 aasta vanust leetrite, punetiste ja mumpsi vastu vaktsineerimata last.
Lisaks vaktsineerimata lastele võivad nakatuda ka neid haigusi mittepõdenud ja immuunsust mitteomavad täiskasvanud, seega oleks oluline, et enda vaktsineerimise vajadusele mõtleksid nii vaktsineerimata laste vanemad, lasteasutuste töötajad kui ka lastega kokku puutuvad tervishoiutöötajad.
Vaktsineerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu on soovitatav seni vaktsineerimata rasedatele laste kaasasündinud punetiste ennetamiseks ja nakatumisohtlikesse maadesse reisivatele inimestele haiguste sissetoomise vältimiseks.
Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava järgi leetrite, punetiste, mumpsi liitvaktsiini kahe annusega ühe ja 13 aasta vanuses.